Advokaat: ränga ravivea teinud arsti ei päästa ka kindlustus

Vandeadvokaat Margit Lahevee

FOTO: Aivo Kallas

Vandeadvokaat Margit Lahevee sõnul ei laiene kindlustus ka meedikute puhul olukordadele, kus kahju tekitati tahtlikult ja õigusevastaselt.

«Mis tahes kindlustusjuhtumi eelduseks on selle juhtumi juhuslikkus ja ootamatus,» rääkis Lahevee. «Kindlustus ei laiene olukordadele, kus kahju tekitati tahtlikult ja õigusvastaselt. Näiteks ei saa pidada juhuslikuks ega ootamatuks sündmuseks kahju, mille arst tekitab patsiendile tahtlikult. Vastutuskindlustus ei vabasta kedagi karistusõiguslikust vastutusest.»

Lahevee tõi välja, et riigikohtu hinnangul on ravivea põhjuseks sageli juba ravijuhendi järgimata jätmine, näiteks selle ebapiisav rakendamine ehk arstiteaduse üldisest tasemest madalamal tasemel ravimine. Just see eksimus kujutabki endast Lahevee sõnul tavaliselt oodatava hoole puudumist vastavalt võlaõigusseadusele ja karistusõigusele.

«Siiski ei tarvitse hoolsuskohustuse rikkumine piirduda ainult ravijuhendist kõrvalekaldumisega, täiendavalt võib arvesse võtta ka head meditsiinilist tava ja meditsiinieetikat. Karistusõiguslik vastutus võib arsti tabada näiteks juhul, kui temalt oodatakse teatud hetkel kindlal viisil tegutsemist, aga arst sellel hetkel eksib ning ei tegutse,» lisas Lahevee. Tema sõnul on sel juhul sisuliselt tegemist hoolsuskohustuse rikkumisega, kuid seda vaid juhul, kui inimene ületab oma käitumisega lubatud riski piire. See tähendab, et kui arsti tegevuse või tegevusetuse tagajärjed on meditsiiniliselt paratamatud ja tema tegu ei ole vastuolus ka meditsiinieetikaga, siis ei ole põhjust teda hooletuses süüdistada.

Ettevaatamatuses on arsti Lahevee sõnul põhjust süüdistada siis, kui ta tegutseb tõepoolest kergemeelselt või hooletult ehk tema teol on negatiivsed tagajärjed, mida oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral olnud võimalik vältida. Seejuures ei pea arst ette nägema objektiivses mõttes ootamatuid tüsistusi. «Tahtmatu raviviga ei ole kindlasti võrdustatav ettevaatamatusest surma põhjustamisega,» rõhutas Lahevee.

Vandeadvokaadi sõnul tuleks eelkõige küsida, kas arstile kui oma valdkonna professionaalile oli tagajärg ettenähtav ja kuidas ta sellesse suhtus. «Riigikohus on seisukohal, et kui ravivõtet kasutanud arsti tegutsemise kvaliteet oli madalam kui vastava eriala haritud ja kogenud arsti oma, siis võis tegemist olla raviveaga,» rääkis ta. «Samas tuleb meeles pidada, et arst ei saa garanteerida soovitud tulemust, vaid saab selle saavutamiseks teha kõik endast sõltuva,» lisas Lahevee.