Haiglaravil patsiente opereeritakse üha vähem

Triin Ärm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rohkem operatsioone tehakse ära päevakirurgiana.
Rohkem operatsioone tehakse ära päevakirurgiana. Foto: PantherMedia / Scanpix

Haiglaravi patsientidest opereeriti 2015. aastal ligikaudu kolmandikku ja päevaravi patsientidest 69%.

Kümne aasta võrdluses on päevakirurgia kasvu- ja haiglakirurgia langustrendis, kirjutab TAI oma kodulehel. Eelmise aastaga võrreldes ei ole 2015. aastal opereeritute arvud praktiliselt muutunud ja päevaravi juhtumite jätkuv kasv toimus enam mittekirurgiliste erialade arvelt.

Teenuse kvaliteedi ja ressursikasutamise efektiivsuse tagamiseks on teatud operatsioonid teostatavad üksikutes haiglates ja tulevikus spetsialiseerumine suureneb. 2015. aastal teostati kirurgiat haiglaravis endiselt kõigis maakondades, sealhulgas «ägeda kõhu»* vältimatut abi osutati kõigis maakondades peale Jõgevamaa. Opereeritute arv on samas haiglati väga erinev. Kui ühes kohalikus haiglas opereeriti aasta jooksul veidi üle saja patsiendi, siis suuremates haiglates oli opereeritavate arv üle 10 000.

Haiglaravil opereeriti endiselt sagedamini luu-lihaskoe, seedetrakti, sünnituse ja günekoloogia patsiente. Samuti oli päevakirurgia peamine põhjus endiselt silmaoperatsioon. Samas ei ole silmahaiguste operatsioonivajaduse märkimisväärset vähenemist ette näha, sest kuigi katarakti ravi ooteaeg on varasemaga võrreldes vähenenud, ootavad pooled patsientidest ravi kauem kui kolm kuud.

*«Äge kõht» on üldnimetus neile diagnoosidele, mis on seotud kõhupiirkonna haigustega. Sinna alla kuuluvad nt pimesoolepõletik, song ja emakaväline rasedus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles