Eesti naaberriigis levib laste seas raske haigus
Täiendatud kell 14.20 terviseameti kommentaariga.

Coxsackie-viiruse üheks tunnuseks on villid.

FOTO: handfootmouthdisease.org

Kõrge palavik, lööve ja lahti tulevad küüned –  selline viirus on Lätis lastevanemate seas tekitanud paanika. Kuigi viirus levib ka Eestis siis info selle leviku kohta puudub, kuna selle levikut ei registreerita.

Läti sotisaalmeedias kurdavad vanemad, et lapsi on tabanud uus tundmatu viirus, kirjutab Tvnet. Šokeeritud emade kirjelduse kohaselt tekib lastele lööve, villid ning küüned tulevad lahti. Tegu on Coxsackie-viirusega.

See viirus hakkab tavaliselt levima suve lõpus ja sügise alguses ning peamiselt põevad seda 3–10-aastased lapsed. Kehale tekivad villid ning tõuseb kõrge palavik. Haiguse kiireks ravimiseks puudub ravim, sest  see haigus avastati alles hiljuti. Tõsisematel puhkudel on vaja haiglaravi.

Coxsackie viirus

Haigestumist põhjustab inimese maos ja soolestikus  leiduv enteroviirus. Haigus on oma nime saanud USA linna järgi, kus see haigus esimest korda 1950ndatel avastati. Seda haigust võivad põdeda nii lapsed kui täiskasvanud.  Haigus levib ühiste sööginõude, pesemata puu- ja köögiviljade, pesemata käte ja mitte puhta joogivee kaudu.

Tüsistusi esineb harva, kuid need on väga tõsised. Coxsackie viiruse tüsistusena võib tekkida entsefaliit, meningiit, halvatus, südamepuudulikkus.

Haigusega kaasneb üldjuhul kõrge palavik, lööve ja istutus. Arstide sõnul meenutab lööve tuulerõugeid, mistõttu aetakse neid haigusi sageli segi. Laste kätele, jalgadele ja suhu võivad tekkida väiksed haavandid. Seetõttu aetakse seda haigust mõnikord segi stomatiidiga. Kurguvalu tõttu on lastel söömine valulik ning imikud võivad keelduda rinnapiimast.

Kuna viirus levib nii piisknakkusena, aga ka otsesel kokkupuutel, siis ühe lapse haigestumisel jäävad peres tavaliselt haigeks ka teised. Sageli nakatutakse lasteasutustes rühmade kaupa.

Esineb ka Eestis

Terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri sõnul kuulub Coxsackie viirus  enetroviiruste hulka ja eraldi seda ei registreerite. Enteroviirused kuuluvad registreerimisele vastavalt haigusele, mida see tekitab.

Augustis teatas Eesti ämmaemanda nõuandetelefon, et nii nende poole kui ka  haiglatesse on viimasel ajal pöördunud naisi, kes kaebavad ville kätel ja jalataldadel, mis ei sügele, kuid tulles kuidagi põletasid. Villid on olnud ämmaemanda nõuandetelefoni poole pöördujatel ainuke sümptom. Nakatumine Coxsackie-viirusega raseduse ajal võib kujutada ohtu arenevale rasedusele. Seda ainult juhul, kui viirus on võimeline läbima platsentaarbarjääri (see sõltub viiruse serotüübist). See võimalus on üldjuhul väike.

Coxsackie-viirus võib põhjustada väga erineva kliinilise pildiga haigusi. Iseloomulik on haiguse äge algus (palavik kuni 38°C, halb enesetunne, iiveldus ja oksendamine). Sümptomid sõltuvad viiruse serotüübist. Nakkus võib kliiniliselt avalduda järgmiste haigusvormidena: herpangiin, konjunktiviit, stomatiit, kõhulahtisus, HFM (hand-foot-and-mouth disease), raskematel juhtudel entsefaliit või meningiit. Sageli kulgeb haigus raskelt vastsündinutel ja immuunpuudulikkusega inimestel.

Coxsackie A-grupi viirused tekitavad herpangiini ja vesikulaarset stomatiiti.