Miks inimesed magavad?

Sisemise kella tundmine aitab elada stressivabalt ja vähendab väga paljude haiguste riski, kirjutab Terviseuudised. Sõltuvalt kellaaegadest muutuvad tsükliliselt inimese füsioloogiline seisund, intellektuaalsed võimed ning meeleolu.

Selleks et saada energiat päevaseks aktiivseks eluks, töötleb organism päeval ümber kogutud toiteaineid. Öösel seevastu organism kogub toiteaineid, taastab kudesid ja jagab rakke. Sellise rütmi järgi eralduvad paljud hormoonid – kortisool, antidiureetiline hormoon, testosteroon, insuliin, kaltsitoniin jpt.

Ööpäeva pimedal ajal toodab keha ka melatoniini. Selle toime tõttu eraldub kasvuhormoon, mis mõjutab luude ja mineraalainete, rasvade, süsivesikute ja valkude ainevahetust, kilpnäärme hormoonide metabolismi, südame ja neerude funktsioone ning organismi psühholoogilist seisundit. Samuti eraldub prolaktiin, mille toime tugevdab rakulist immuunsust, samal ajal aeglustub ainevahetus, väheneb stressihormooni kortisooli ja serotoniini kogus, pärsitakse kilpnäärme funktsiooni. Kui «aktiivseimad» süsteemid on pärsitud, saab organism puhata ning taastuda, valmistades seega keha ja vaimu ette eeloleva päeva aktiivseks tegevuseks.

Kuidas tekib uni?

Uni on täpne ja keeruline neurokirurgiliste protsesside jada, mida reguleerib peaaju. Õhtul ajavahemikul kell 21–23 suureneb kehas melatoniini kogus, mis valmistab organismi ette magamistsükliks. Eristatakse kahte unefraasi: aeglane ja REM-uni. Aeglase une faasi ajal eralduvad somatotropiin ja prolaktiin. Somatotropiin on kõige rohkem seotud kasvu reguleerimisega, aidates samas organismil haigusest või väsimusest taastuda.

Prolaktiin vastutab immuunsüsteemi tegevuse eest. Kui selle hormooni kogus on piisav, väheneb stressihormoonide kortisooli ja serotoniini kogus. REM-une faasis toimuvad protsessid tugevdavad mälu ja reguleerivad füüsilisi protsesse.

Mis meid erksaks muudab?

Kortisool ja serotoniin on nn erksushormoonid, mille kogus on suurim päevasel ajal. Kortisool vabaneb hommikul kella kuue kuni kaheksa paiku, valmistades organismi ette päevaseks aktiivsuseks. Samas väheneb melatoniini kogus ja unisus. Serotoniini koguse suurenemine teeb meid toimekaks. Kui und on vähe, aeglustub ainevahetus ja vabanevad hormoonid, mis suurendavad näljatunnet, eriti magusavajadust, mistõttu suureneb diabeedirisk.

Uuringutega on tuvastatud, et kui une aeglase faasi ajal magatakse vähem kui kaks tundi, aeglustub nelja ööpäeva möödudes immuunsüsteemi aktiivsus. Kui inimene magab vähem kui neli kuni viis tundi ööpäevas, võib mõne nädalaga tekkida häireid motoorikas ja psüühikas. Kui unetus on kestnud pikka aega, suureneb depressioonirisk umbes 35 korda.

Kui uni on häiritud, siis soovitatakse kasutada teadlaste poolt välja töötatud tooteid, mis parandavad und, aitavad  organismil puhata ja säilitada terve päeva kestvat tööindu ning parandada vaimset võimekust.

Loe täismahus artiklit portaalist Terviseuudised, kust saad ka teada, millega tegeleb kronobioloogia.