Kuidas aidata alajahtunud inimest?

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tugevalt alajahtunud inimesele tuleb kutsuda kiirabi ja ta haiglasse toimetada.
Tugevalt alajahtunud inimesele tuleb kutsuda kiirabi ja ta haiglasse toimetada. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Organismi üldine külmumine tekib juhul, kui külma käes viibival inimesel langeb kehatemperatuur alla +35 kraadi. Terviseamet hoiatab, et kui teda sooja ei viida ja abi ei anta, võib organismi üldine külmumine ehk vaegsoojumus lõppeda surmaga.

Organismi mahajahtumist soodustavad madal välistemperatuur, külm vesi, tugev tuul, märjad riided, külmad ruumid, alkohol, alatoitumus, kehaline ja vaimne kurnatus, kroonilised haigused ning liikumatus. Kergemini võib mahajahtumine tekkida lastel ja eakatel.

Vaegsoojumuse sümptomid

Organismi üldine mahajahtumine võib olla kerge, mõõdukas või raskekujuline.
Kerge vaegsoojumuse korral langeb kehatemperatuur 36,5–30 kraadii. Kui temperatuur on langenud 36,5–35,5 kraadini, tekivad kannatanul tugevad, tahtmatud külmavärinad; kehatemperatuuril 35,5–32,5 kraadi tugevad külmavärinad, kõnetakistus ja nägemishäired. Kehatemperatuuril 32–30 kraadi külmavärinad lakkavad, tekivad koordinatsioonihäired, lihaskangestus ja tahtmatud lihastõmblused, kaob tahe end liigutada.

Mõõduka vaegsoojumuse korral langeb kehatemperatuur 29,5–27 kraadini ning kahjustusnähtudena esineb mõtlemisvõime nõrgenemine, mälukaotus, ükskõiksus- ja tardumusseisund. Kontakt ümbritsevaga kaob, kannatanu teadvus hämardub ning ta näib unisena. Lihaskangestus püsib, pulss ja hingamine aeglustuvad ning tekivad südame rütmihäired.

Lõpuks võib vaegsoojumus üle minna raskesse astmesse, mil kehatemperatuur langeb 26,5–25,5 kraadini: külmunu kaotab teadvuse, ta ei reageeri kõnetamisele, refleksid kaovad, südametalitlus muutub korrapäratuks ning võib peagi lakata.
 

Esmaabi kerge ja mõõduka vaegsoojumuse korral:

1. Kannatanu tuleb kiiresti viia sooja ruumi.
2. Võtta ära märjad riided ja jalanõud, anda kuivad riided või mässida sooja teki sisse.
3. Külmunut tuleb soojendada aeglaselt ja ettevaatlikult kehapinna pealt, kaenla alt, kubemete kohalt. Ärge soojendage külmunu käsi ja jalgu!
4. Külmunu ei tohi liikuda (käia), ta peab rahulikult lamama või istuma.
5. Külmunule antakse sooja jooki, alkohoolseid jooke anda ei tohi.
6. Pärast ülessoojenemist ei tohi kannatanu uuesti külma ja tuule kätte minna.
7. Tõsisemate haigusnähtude ilmnemisel tuleb kannatanu viia haiglasse.
 

Esmaabi raske vaegsoojumuse korral:

1. Külmunut tuleb tõsta ja abistada väga ettevaatlikult, vältimaks järske liigutusi.
2. Külmunule ei tohi anda alkohoolseid jooke.
3. Mässige külmunu sooja teki sisse ja pange rahulikult lamama.
4. Kannatanule tuleb kutsuda kiirabi ja ta haiglasse viia, pole otstarbekas teda ise soojendama hakata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles