13 vaktsineerimise müüti, mida sageli usutakse

Terviseamet lükkab vaktsineeri.ee leheküljel ümber 13 vaktsineerimisega seotud müüti:

1. müüt: Parem on haigus läbi põdeda kui vaktsineerida

Kuna vaktsineerimise käigus viiakse organismi kahjutuks tehtud haigustekitaja või selle osakesi, siis ei saa vaktsiin põhjustada haigestumist. Seetõttu on vaktsineerimine organismile kindlasti vähem koormav ja ohutum viis immuunsuse saavutamiseks kui nakkushaiguse läbipõdemine. Ei ole võimalik ette ennustada, kui raskelt keegi haigust põeb ja millised võivad olla selle tagajärjed. Nakkushaigust põdev inimene levitab haigusetekitajaid teistele inimestele, kellel võib haigus kulgeda raskelt ja lõppeda kurbade tagajärgedega. Vaktsineeritud inimene ei haigestu ega levita seetõttu haigustekitajaid teistele inimestele. 

2. müüt: Vaktsiinidest pole mingit kasu

Inimesel on raske tunnetada kasu või tulu sellest, mida ta ei saa silmaga näha või käega katsuda. Vaktsineerimine hoiab ära nakkushaigusesse haigestumise. Seetõttu ei ole vaktsiini kasulikku toimet võimalik inimesel otseselt tunda, silmaga näha või käega katsuda. Tänu vaktsineerimisele on mitmed ohtlikud  nakkushaigused nii maailmas kui Eestis taandunud või esineb neid väga harva. Hinnanguliselt säästetakse tänu vaktsineerimisele maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu aastas. See on väga suur kasu, mida tuleb vääriliselt hinnata.

3. müüt: Pole mõtet vaktsineerida haiguste vastu, mida Eestis ei esine

Nakkushaigused ei tunne riigipiire. Tänases globaliseerunud maailmas on võimalik ühe päeva jooksul haigustekitajate levik suvalisest maailma paigast teise. Seetõttu tuleb vaadata meid ümbritsevaid ohte laiemalt. Vaktsineerimise üks eesmärke on kujundada elanike seas nn üldine ehk populatsiooni immuunsus. See tähendab, et kui meie seas on piisaval hulgal immuunseid inimesi, siis ei ole haigustekitajatel võimalik inimeste hulka sattudes uuesti levima hakata.

4. müüt: Vaktsiini kõrvaltoimed on ohtlikumad kui haigus ise

Ohutute nakkushaiguse vastu ei ole vaktsiine välja töötatud, sest sellel puudub praktiline väärtus. Vaktsineerimine on alati vajalik siis, kui sellest saadav kasu kaalub üles vaktsineerimata jätmisel tekkivad riskid ning vaktsineerimisega seotud riskid. Vaktsineerimisega võivad kaasneda kõrvaltoimed. Üldjuhul on vaktsineerimisega kaasnevad kõrvaltoimed kerged ja kiiresti mööduvad. Kõige tavalisem vaktsineerimise kõrvaltoime on süstikoha punetus, valulikkus ja turse ning kerge palavik. Raskemaid kõrvaltoimeid esineb väga harva. Vaktsineerimisega kaasnevaid võimalikke kõrvaltoimed ei saa võrrelda nakkushaiguse poolt põhjustatud tervisehädadega, kuna viimased on sootuks raskemad ning võivad organismile põhjustada püsivaid kahjustusi või isegi surma.

5. müüt: Vaktsiinide kõrvaltoimeid üritatakse varjata

Teadaolevad vaktsineerimisega kaasneda võivad kõrvaltoimed on kirjeldatud ravimi vaktsiinipakendi infolehes, mis on kõigile avalikult kättesaadav ja millega on patsiendil kasulik tutvuda. Alati on võimalik küsida täpsemat informatsiooni oma perearstilt või -õelt. Vaktsineerimisjärgse tervisehäda tekkimisel tuleks sellest teavitada oma arsti või õde, sest ainult nii saab kõrvaltoime registreeritud. Arst või õde edastab kõrvaltoime teatise ravimiametile ja vajadusel müügiloa hoidjale. Ravimiamet analüüsib saabunud teatisi ja edastab need üle-euroopalisse andmebaasi ning maailma terviseorganisatsioonile (WHO), kus koguneva info alusel saab teha järeldusi ravimite toimete ja võimalike ohtude kohta. Ravimiamet avalikustab iga-aastaselt oma kodulehel (www.ravimiamet.ee) ülevaate laekunud ravimite kõrvaltoimete, sh vaktsiinide, kohta.

6. müüt: Vaktsiinid sisaldavad ohtlikke aineid

Vaktsiinid sisaldavad peale haigustekitaja osakeste ka üliväikestes kogustes abiaineid. Vaktsiinides sisalduvate abiainete täielik loetelu on toodud ravimi pakendi infolehes. Abiained lisatakse vaktsiinidele selleks, et tagada nende tõhusus ja ohutus. Kõik vaktsiinid läbivad enne müügiloa saamist põhjaliku kontrolli, sh inimuuringud. Ravimite ohutust jälgitakse rutiinselt ka pärast selle turule tulekut. Ükski Euroopa või Eesti ravimiameti müügiloaga vaktsiin ei sisalda inimorganismile ohtlikus koguses abiaineid ega muid ühendeid.

7. müüt: Vaktsiinid on mürgised ja sisaldavad elavhõbedat

Ükski Eestis kasutatav immuniseerimiskava vaktsiin ei sisalda elavhõbeda ühendeid. Elavhõbedat kui sellist ei sisalda ükski vaktsiin. Küll lisati varem ja lisatakse veel praegu üksikutesse mitmedoosilistesse viaalidesse pakendatud vaktsiinidele nende säilivuse tagamiseks elavhõbeda ühendit- etüülelavhõbedat (tiomersaali). Aine keemilistelt omadustelt ning toimest organismile on siin väga suur erinevus. Uuringud on näidanud, et etüülelavhõbe väljutatakse organismist soolestiku kaudu ja oluliselt kiiremini kui sellest erinev metüül-elavhõbe, mis satub inimese organismi nt toiduga. Kuna etüül-elavhõbedat on üritatud seostada mitmete kõrvaltoimete põhjustamisega, on mitmedoosilistesse viaalidesse pakendatud vaktsiinides lubatud etüülelavhõbeda kogust korduvalt vähendatud. Hirmude välistamiseks on vaktsiinitootjad hakanud üha enam vaktsiine pakendama steriilsetesse ühedoosilistesse viaalidesse, millele säilitusaineid ei lisata.

8. müüt: Vaktsineerimine nõrgestab organismi ja muudab inimese teistele haigustele vastuvõtlikumaks

Vaktsineerimine ei nõrgesta organismi ega muuda inimest teistele haigustele vastuvõtlikumaks. Samuti ei nõrgene organismi üldine vastupanuvõime vaktsineerimise tagajärjel. Kuna vaktsineerimisel viiakse organismi kahjutuks tehtud haigustekitajaid või nende osakesi, ei saa vaktsineerimine põhjustada haigestumist ega seeläbi kuidagi nõrgestada organismi. Vaktsineerimine kaitseb kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse.

9. müüt: Vaktsineerimine koormab ja rikub immuunsüsteemi

Vastupidi, vaktsineerimine tugevdab immuunsüsteemi ja aitab tal paremini hakkama saada vaktsiin-välditava haigustega. Immuunsüsteem on äärmiselt võimas ja mitmetasandiline, ning on võimeline korraga reageerima suurele hulgale organismi sattunud võõravalkudele ning muudele antigeenidele. Meil on raske tajuda, et meie organismi satub läbi hingamisteede, seedetrakti ja muul viisil loomupäraselt miljardeid mikroorganisme. Immuunsüsteem peab ja saab igapäevaselt nendega hakkama ning kahjustab läbi kaitsebarjääride tunginud mikroorganismid enne, kui nad jõuavad tervist kahjustada.  

Tänapäevastes liitvaktsiinides on oluliselt vähem antigeene kui haigusi tekitavates mikroobides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas liitvaktsiinis on vähem kui 25 antigeeni. Samas kui läkaköha põhjustavas bakteris on ligikaudu 3000 antigeeni.

10. müüt: Pärast vaktsineerimist haigestudes kulgeb haigus raskemalt

Pärast vaktsineerimist võtab immuunsuse teke aega sõltuvalt vaktsiinist paar-kolm nädalat. Kui inimene peaks haigustekitajaga kokku puutuma enne immuunsuse kujunemist, kulgeb kõik nii, nagu ei oleks teda vaktsineeritud. Haiguse kulg ei ole millegi poolest raskem, kui see oleks olnud vaktsineerimiseta.

11. müüt: Vaktsineerimine tekitab raskeid haigusi

Vaktsineerimist on üritatud sageli seostada mitmete haiguste ning tervisehädadega. Korduvad tõenduspõhisele meditsiinile toetuvad teadusuuringud ei ole näidanud vaktsineerimise põhjuslikku seost püsiva ajukahjustuse, autismi, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, diabeedi, imikute äkksurma, astma jt haigustega.

12. müüt: Vaktsineerimine raseduse ajal kahjustab loodet

Raseduse ajal toimuvad ümberkorraldused naise immuunsüsteemis, mis on vajalikud loote kaitseks. Samal ajal on rasedad ja sünnitusjärgses perioodis olevad naised ühtlasi vastuvõtlikumad nakkushaigustele. Seetõttu on raseduse ajal elusvaktsiinide manustamine vastunäidustatud. Küll aga võib raseduse ajal manustada inaktiveeritud vaktsiine, mis ei kujuta rasedale ega lootele ohtu. Vaktsineeritud naiselt kanduvad kaitsekehad üle ka lootele, mis kaitsevad vastsündinut elu esimeste kuude jooksul.

13. müüt: Vaktsiinid on suur rahaallikas

Vaktsiinide, nagu kõikide ravimite, tootmine on äriline tegevus. Haiguste ennetamine on alati odavam kui haiguste ravimine. Seetõttu oleks üksnes majanduslikust seisukohast lähtudes ravimitööstusel kasulikum vaktsiine mitte toota. Maailmas puuduvad seni tõhusad ja ohutud vaktsiinid mitmete raskete nakkushaiguste vastu nagu HIV, malaaria jm.  Nende vaktsiinide loomisel oleks võimalik riikidel seniste ravikulude pealt säästa miljardeid kroone aastas ja vältida suurt sotsiaalmajanduslikku kahju. Seetõttu rahastavad mitmed riigid, rahvusvahelised fondid ja organisatsioonid uute vaktsiinide väljatöötamist oma vahenditest.