Kõigepealt tabasid teismelist sakslannat seletamatud vihahood ja seejärel hakkas neiu ka varasemast teistmoodi sööma, tal tekkisid nõrkushood ja lõpuks oli temas alles vaid luu ja nahk. Mures vanemad lasid lapse sundkorras haiglasse panna, kus selgus haiguse põhjus.
Kõik algas 16-aastase tüdruku vihapursetega vanemate vastu, kirjutab Deutschlandfunk. Tüdruku isa Steffen Lutz Matkowitzi sõnul šokeeris tüdruku ootamatu käitumine esialgu teda ja abikaasat. «Korraga suunab Teie vastu agressiivse vihapurske laps, keda olete kogu aeg armastanud ja kellega Teil kunagi mingisuguseid probleeme ei olnud,» meenutas ta. Vanemad ei tundnud enda sõnul tütart enam äragi.
Siis muutis tüdruk ka oma söömisharjumusi. «Märkate, et midagi ei sööda enam ja siis süüakse korraga terve külmkapp tühjaks,» rääkis Matkowitz. Tütar kadus ka ikka ja jälle pikaks ajaks tualetti, väites et teeb seda pesemiseks. Sel teemal vanematega rääkimisest ta keeldus.
Vanemad pöördusid arsti juurde, kes soovitas lapse kaalu kontrollida ja leppis kokku aja tüdrukuga kokkusaamiseks. Kodus läks aga kõik allamäge. Tüdruk sõi kordades rohkem kui tervislik ja kadus salaja tualetti. Matkovitzi sõnul sai ta paberkorvidest tuleva lõhna järgi siiski aru, et tüdruk on neisse oksendanud.
Lõpuks oli tütrest alles vaid luu ja nahk ja tal tekkisid sageli peapööritus ja nõrkus. Arst soovitas lapse sunniviisiliselt ravile panna ja seda vanemad tütre elu päästmiseks ka tegid. Laps jäi kuueks nädalaks haigla kinnisesse psühhiaatriaosakonda, kus teda raviti ja turgutati. Selgus ka hädade peamine põhjus – buliimia, mis paneb inimese ohjeldamatutes kogustes sööma ja söödut välja oksendama.
Kõik tundus juba paremaks minema, kuid siis juhtus midagi ootamatut. Vahepeal 17-aastaseks saanud tüdruk kadus jäljetult, andmata endast vähimatki elumärki. Vanemad kartsid juba halvimat, kuid siis võttis laps nendega taas ühendust ja andis teada, et on vahepeal välismaale elama suundunud. «Ta oli omadega täiesti läbi ja ütles, et peab sellega ise hakkama, täitsa üksi. Ta ei teadnud näiteks isegi, kus ta ööbida kavatseb,» rääkis Matkowitz.
Lõpuks sai tüdruk terveks. Praegu on neiu pea kolmekümnene ja õpib arheoloogiat. Vanemad räägivad temaga vähemalt korra nädalas. Tüdrukul läheb hästi, kuid isa kimbutab aeg-ajalt ikka veel läbielamiste tõttu tekkinud hirm. «Isa istub ikka veel nagu tulistel sütel. Kas tal on ikka kõik hästi? Sellest on nii palju aega möödas, kuid ma ei suuda sellest üle saada. Hirm, see hirm saadab mind ikka veel,» sõnas Matkowitz.