Miks enne magamaminekut janu tekib?

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne magamaminekut annab keha märku, et veevarusid tuleb täiendada.
Enne magamaminekut annab keha märku, et veevarusid tuleb täiendada. Foto: Panther Media/Scanpix

Inimeste und uurinud Kanada teadlased avastasid, miks inimene enne magama minekut vahel kangesti juua tahab.

Montrealis asuva McGilli ülikooli teadlaste sõnul tekkib päikeseloojangu järel sageli janu seetõttu, et inimese keha hakkab pikaks uneajaks varusid koguma, vahendab Frankfurter Allgemeine.

Kanada teadlased panid tähele, et hiired jõid veidi enne uinumist palju vett, kuigi veepuudust neil sel ajal ei olnud. Teadlased arvavad, et hiirte keha valmistub sel moel ette magamiseks. Janutunde tekitavad aga ajus asuvad spetsiaalsed neuronid. Claire Gizowski ja tema kolleegid oletavad, et bioloogilist kella reguleeriv hernesuurune ajupiirkond suhtleb janutunnet tekitavate neuronitega valgulise hormooni vasopressini abil.

Sellest ideest haaratud teadlased uurisid geneetiliselt muudetud hiiri, kelle keha toodab vasopressinit koos valgustundlike molekulidega. Sel teel õnnestus neil näidata, et valgulised hormoonid tekitavad tõesti janu tekitavaid neuroneid mõjutades janu.

Teadlased usuvad, et just sel viisil tekib ka inimestel enne magamaminekut janu. Seega on põhjust oletada, et inimeste bioloogiline kell ei määra mitte üksnes nende unerütmi, vaid mõjutab voodisse mineku eel ka janutunnet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles