Perearst: kehv toitumine võib lapse tervise eluks ajaks rikkuda

Triinu-Mari Ots
, perearst, Eesti perearstide seltsi juhatuse liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Frank sorge/Caro/Scanpix

Mida tervislikumad toitumisharjumused vanemad lapses kujundavad, seda tervem on ta hilisemas elus, sest kasvav ja arenev organism loob endale aluse terveks järgnevaks eluks.

Rasvarakkude hulk saavutab oma püsiva arvu inimese kasvuea lõpul, hiljemalt 20-ndaks eluaastaks. See tähendab, et vaatamata võimalikule kaalulangusele rasvarakkude mahu vähenemise arvelt, jääb rasvarakkude arv täiskasvanueas samaks. Kui lapse- ja noorukieas on laps ülekaaluline, siis suure tõenäosusega rasvarakkude hulk kasvab ja soodustab hilisema elu ülekaalulisust. Laps vajab täisväärtuslikku toitu, mis kataks kõikide vajalike toitainete, mineraalainete ja vitamiinide vajaduse. Toidu jooksul saadud energia peab olema vastavuses lapse kulutatud energiaga.

Lapsevanemate suur vastutus algab juba last planeerides ja last kandes. Ema rasedusaegne liigset kaaluiivet ja lapse suurt sünnikaalu saab seostada lapse hilisema ülekaalu ja diabeediga. Toitumusharjumuste loomise koha pealt on kõige olulisem eelkooliiga, mil lapse toitumine on veel kodu kontrolli all ja vanemate poolt mõjutatav. Laps on selles vanuses uudishimulik, jäljendab kodust toitumismustrit ja on aldis kõike õppima.

Lülita täisteratooted lapse igapäevasesse menüüsse

Toitumissoovituste järgi peaks lapse toidus olema süsivesikute osakaal 55–60 protsenti. Süsivesikuid saab laps teraviljatoodetest, köögiviljadest, puuviljadest. Toidupüramiidis moodustab alumise, kõige suurema osa, koos köögi- ja puuviljadega, just teravili. Täisteratoodete lapse menüüsse lisamine on üks osa tervislikust ja täisväärtuslikust toidust.

Lapsele lõunapausiks kodune võileib kaasa pakkida on hea valik. Võib öelda, et hamburger võib olla tervislik valik, kui seda õigesti teha. Hamburgeri «saia osa» võiks sel juhul olla täisterast pagaritoode, vahel ahjuliha tomati ja kurgiga. Liialdamata majoneesi ja kaloririkaste kastmetega võib sel viisil saada korraliku lõunasöögi. Selline lõunasöök hoiab ära kiire veresuhkru kõikumise, sest täisteratooted on madala glükeemilise indeksiga.

Kui laps haarab lõunapausil tavalise piruka või küpsise, tõuseb ta veresuhkur kiiresti kõrgele tasemele, pannes kõrgetel tuuridel tööle ka insuliini sünteesi. Ent veresuhkur langeb samuti kiiresti. See omakorda tähendab seda, et täiskõhutunne kaob kiiremini. Kõht läheb kiiresti uuesti tühjaks ja ka insuliin, mis kiire veresuhkru tõusu peale oli löögivalmis, ei saa piisavalt rakendust. See võib viia insuliini resistentsuseni ja diabeedi tekkeni. Selle mehhanismiga diabeeditekke poolt on ohustatud küll pigem keskealised ja ülekaalulised inimesed, lapsed ja noored tulevad tavaliselt veresuhkru kõikumistega hästi toime.

Kiudained aitavad soolestiku töös hoida

Pakkudes lastele täisteratooteid, tagame sellega kiudaineterikkama toidu, mis aitab lapse soolestikku regulaarselt töös hoida. Täiskasvanud inimene vajab päevas umbes 20–35 grammi kiudaineid. Selle koguse annab näiteks 200 grammi täisteraleiba. Lastele kehtib valem: vanus pluss viis grammi.

Ka liiga palju kiudained ei ole hea, see võib lastel põhjustada kõhupuhitust, mis võib omakorda takistada mõne olulise mineraalaine imendumist. Lastel on see oht marginaalne, sest enamasti kiputakse süsivesikuid, eriti kõrge glükeemilise indeksiga maiustusi, liiga palju sööma ja kiudainete vaegus on palju tavalisem. Täisteratooted  on head vees lahustumatute kiudainete (tselluloos, ligniin) allikad. Tselluloos ei lagune inimese soolestikus, vaid imab vett ja aitab kõrvaldada jääkaineid ning toksiine. Ligniin aitab seedetraktist eemaldada liigset kolesterooli ja sapphapet.

Palju vajalikke vitamiine saab laps täisteratoodete kestast. Täistera kest – mida täisteratootel ei eemaldata, vaid jäetakse toidu sisse – on kõige väärtuslikum vitamiinide allikas teraviljas, sisaldades erinevaid vitamiine (B1, B9) ja mineraalaineid (magneesium, tsink).

Väga sageli kiirustatakse lapsi sööma. Kogu aeg on kuhugi kiire – hommikul kooli ja lasteaeda, söögivahetunnil ei jõuta sageli toitu ära süüa. Õige on söömise jaoks aega võtta ja väga oluline on toidu korralik mälumine. Enamasti tahavad ka täisteratooted korralikult mälumist. Toidu korralik peenestamine hammastega ja aeglane mälumine paneb tööle seedeensüümid süljes. Suus algab toidu esmane lagundamine ja selleks on äärmiselt oluline, et laps harjuks sööma aeglaselt.

Teravilja tarbimine ei vii gluteenitalumatuseni

Täisteratoodetest rääkides tuleb ümber lükata ka müüt, nagu võiks rohke teraviljatarbimine viia gluteenitalumatuseni. Gluteenitalumatus on tõsine haigus, mille põhjuseks on immunoloogilised häired kombineerituna keskkonna ja geneetiliste faktoritega. Toidutalumatuse korral võib väita, et enamasti ei ole süüdi toiduaine ise, vaid pigem ühekülgne toitumine, kiire söömine (kehv mälumine), energiarikas toit ja pidev ülesöömine, samuti ka toitainetevaene toit. Kõik see viib sooleseina suurenenud läbilaskvusele, imendumishäiretele, ja kuna suur hulk immuunsüsteemist asub sooles, võimegi saada vastuseks immuunhaiguse.

Lõpetuseks – ei ole halba ega head toiduainet. Loomulikult võib tarbida ka valget saia, peenleiba või muid pagaritooteid, mis meele järele on. Kõige alus on mõõdukus ja teadlikkus oma valikutest. Laste puhul lasub vastutus lapsevanemal, mistõttu tehkem oma otsuseid teadlikult ja südamega. Ning ei tasu ära unustata, et laps peab ka piisavalt liikuma ja korralikult magama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles