Nii raha vähesus tervishoius kui ka elanikkonna vananemine sunnib muutma Eesti senist tervishoiukorraldust ning võimalikku uut lahendust hakatakse lähiaastatel testima Viljandis.
Mulkide peal hakatakse testima Eesti uut tervishoiumudelit (2)
6. november 2016, 09:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseminister Jevgeni Ossinvski sõnul on Viljandi esimene koht, kus hakatakse Eestis testima haigla, perearstide ja sotsiaaltöötajate senisest suuremat koostööd.
«Viljandi valiti välja seetõttu, et sealne haiglajuht oli ise aldis, teiseks on tegu suure maakonnaga ning sealsel üldhaiglal on piisav maht,» rääkis tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Ka räägib Viljandi kasuks asjaolu, et sealse haigla juurde rajatakse ka perearstikeskus.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuressurssde juhi Anneli Taali sõnul on Viljandi haigla on infotehnoloogia arenduste osas aktiivne ning kuulub riigile. «See tähendab, et arendusi on administratiivselt mõnevõrra lihtsam juhtida kui kohalikule omavalitsusele kuuluvas haiglas,» selgitas Taali.
Viljandi haigla pressiesindaja Krista Valdvee sõnul on Viljandis käivitatava pilootprojekti ajendiks n haigekassa poolt 2015. tellitud Maailmapanga uuring, mis tõi välja tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vähese integreerituse. Uuringu kohaselt on probleem eelkõige selles, et tervishoiuteenust osutatakse pahatihti valel tasandil ning erinevate teenuseosutajate tegevused on halvasti koordineeritud.
Viljandis tehtava pilootprojekti eesmärgiks on suurendada koostööd perearstide, eriarstide, haigla ja sotsiaalhoolekande vahel. «Projekti tulemusena on inimestel teenustele mugav ja loogiline ligipääs ning teenuste osutamine õigel tasandil sujub ladusalt. Välditakse dubleerivaid tegevusi ning inimeste asjatut jooksutamist,» rääkis Valdvee.
Projekti esimeses faasis selgitatakse välja teenused ja sihtgrupid, kellele osutatavate teenuste protsessi loogika muutmine näitab kõige paremini, kuidas võiks teenuste koostöös pakkumise mudel välja näha.
Uus teenusmudel luuakse lähtuvalt patsientide vajadustest ja paikkonna eripäradest, kaasates esmajärjekorras perearstiabi, eriarstiabi ja koduõendusteenused ning kiirabi. Projekti teises etapis kaasatakse nii sotsiaalteenused kui ka muud tervishoiuteenused (nt koolitervishoid jms).
Analüüs valmib järgmise aasta teises pooles. Seejärel hakatakse koostöömudeleid järk-järgult rakendama. «Sobivaimad mudelid on välja valitud ja rakendatud 2021. aastaks. Seejärel saab neid hakata rakendama teistes Eesti paikkondades,» ütles Valdvee.