E-kirjade lugemise ja infootsingute järel on terviseinfo otsimine netitegevuste seas kolmandal kohal ja seda pea kõikide üle 18-aastaste inimeste seas, märkis terviseportaalide Kliinik.ee ja Med24 toimetaja Eli Lilles.
Haiguste guugeldamine on üks levinumatest netitegevustest
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
18. veebruar 2011, 16:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lilles täpsustas, et läinud aastast pärit rahvusvaheliste andmete järgi otsib 80 protsenti internetikasutajatest veebist ka tervisealast teavet, Eesti kohta käivad andmed on ligilähedased.
Kõige sagedamini guugeldatakse kindlat haigust või teatud sümptomeid, samuti kindlaid raviprotseduure. Levinud on ka info otsimine konkreetsete arstide ja terviseasutuste kohta.
Lillese sõnul on enamik terviseinfo otsijatest ikkagi huvitatud endast, kuid leidub ka neid, kes otsivad infot teiste kohta – eelkõige siis lapsed või vanemaealised lähedased.
Lilles tõi ära ka ühe Kliinik.ee keskkonna külastajate seas tehtud gallupi tulemused. Nimelt küsis portaali toimetus oma lugejatelt, kas nad küsivad apteekritelt lisainfot. Sellele küsimusele vastas 36 protsenti, et nad ei küsi, sest saavad info mujalt.
Osa sel moel vastanud inimestest on Lillese selgitusel ilmselt kroonilised haiged, kes ei vaja nõustamist. Teine osa võivad aga olla inimesed, kes löövad apteegist rohupurgiga naastes lahti interneti ja otsivad vajaliku sealt.