Pilguheit Eesti suurima vähikeskuse keldrikorrusele: mida suudab uus kiirendi?

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kui tavaliselt on Põhja-Eesti regionaalhaigla keldrikorrusel asuv kiiritusravi keskus uudishimulike pilkude eest rangelt varjatud, siis täna näidati seal valgusefektide saatel ligikaudu kaks miljonit eurot maksma läinud uut kiiritusravi kiirendit.

«See on kõige täpsem masin, mis meil Eestis on,» rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) meditsiinifüüsika talituse juhataja Eduard Gerškevitš. Ligi kaks miljonit eurot maksma läinud kiirendiga saab nüüd ka Eestis pakkuda tipptasemel vähiravi.

«Uue aparaadiga saab teha stereotaktilist kiiritusravi, mille täpsus on ligikaudu üks millimeeter. See tähendab, et seade võimaldab kiiritada väga väikeseid kasvajaid väga suure täpsusega,» selgitas füüsik. Uudne on ka aparaadi juurde kuuluv ravilaud, kus patsient ravi ajal lamab – see liigub kuues suunas, mille hulka kuuluvad ka kolm erinevat nurka. «Kui patsient ei ole õiges asendis, siis  kiirendi võimaldab asendit koheselt korrigeerida,» selgitas Gerškevitš. Asendi kontrollimiseks kasutatakse röntgenkiiri.

«Saame esmakordselt patsientidele pakkuda täppiskiiritusravi, mida on võimalik teha väga väikestele kasvajatele erinevates kehapiirkondades, olgu see siis ajusiseselt või erinevate kehapiirkonna kasvajates, nagu kopsu, maksa ja pankrease kasvajad, aga ka üksikud siirded, mis paiknevad erinevates elundites ja lülisambas,» lisas PERHi kiiritusravi keskuse juhataja dr Maire Kuddu.

Peale täppiskiiritusravi saab uue aparaadiga teha igasugust tänapäevast kiiritusravi, näiteks intensiivsusmoduleeritud ja reaalajas hingamisega sünkroniseeritud ravi. See tähendab, et aparaat jälgib ise, kuidas inimene hingab ja selle kiirt saab sisse lülitada teatud hingamisfaasides. «50 aasta tagusega võrreldes on kiiritusravi totaalselt muutunud. Näiteks on märgatavalt arenenud radio-ja  molekurlaarbioloogia, meie teadmised vähi tekkest ja heterogeensusest ning normaalkudede ja kasvajate tundlikkusest kiirguse suhtes, » sõnas Gerškevitš.

Kuna uus aparaat on väga täpne ja on võimalik kasutada suurt kiirgust vähemate raviseanssidega, siis nüüd on dr Kuddu sõnul võimalik veelgi rohkematele inimestele kvaliteetset ravi pakkuda ning sellega paraneb ka  kiiritusravi kättesaadavus. Ka kõrvalnähte on oluliselt vähem. Uue aparaadi abil paranevad Eestis vähiravi võimalused märkimisväärselt,» on ta veendunud.

Lõõgastu ja kuula muusikat

Gerškevitš selgitas, et kiiritusravi on täiesti valutu protsess. Ravi kahjustab kasvajarakke, mille inimese keha viib seejärel organismist välja. «See protsess toimub ka tavaliselt surnud rakkudega,» lisas ta. Ravi ajal tehakse patsiendi olemine võimalikult mugavaks. Raviruumis lastakse talle isegi meelepärast muusikat, soovi korral kasvõi diskot. Aparaadi avamise ajal tehtud valgusšõud ruumis tavaliselt siiski ei ole ja ka ülejäänud inimestest on ruum tühi. Kiiritusravi tehnikud ja raviarst istuvad teisel pool kanjoni pakse seinu, jälgivad patsienti kaamerate abil ja vajadusel jagatakse  patsiendile mikrofoni abil juhiseid. «See on ülitäpselt fokusseeritud kiirgus, mis on suunatud  üksnes kasvaja piirkonda, kuid kuna aparaat pöörleb, siis protseduuri ajal on ruum kiirgust ikkagi täis,» põhjendas Gerškevitš.

Kõrvalnähud sõltuvad füüsiku sõnul väga palju kasvaja paiknemise piirkonnast ja ravi mahust. «Kui ravi maht on väike, siis kõrvalnähtusid ei ole. Kui on suurem maht ja kiiritame näiteks kõhuõõnt, siis võib tekkida näiteks iiveldus. Peaaju kiiritamisel võib tekkida ka väsimus, kuid püsivaid kõrvaltoimeid  tekib väga vähe,» rääkis Gerškevitš.

Selle üle, kas vähihaigel patsiendil on kiiritusravi tarvis, otsustab kõigepealt arstide konsiilium. Kui ekspertkomisjon otsustab, et kiiritusravi on antud haigele näidustatud, siis tehakse talle just tema jaoks mõeldud fiksatsioonivahend, millega ta läheb kompuutertomograafiasse. See seade võimaldab arstil täpselt kindlaks määrata, missuguseid piirkondi ja kui palju oleks tarvis kiiritada. Seejärel tehakse kiiritusravi plaan, millel on täpselt kindlaks määratud, missugused kiiretkimbud, kus ja mida kiiritusravi ajal läbivad. Plaan suunatakse kiiritusraviaparaati, patsient läheb ravilauale ja edasi toimub kõik juba programmeeritult. Patsiendi esimesel visiidil tehakse kompuutertomograafiline uuring, millel koostatakse raviplaan ja teise visiidiga algab juba kiiritusravi.

Eestis uus, kuid maailmas mitte

Uus kiirendi võeti esmakordselt kasutusele 2012. aastal Šveitsis, Zürichi ülikooli kliinikus ja paljudes arenenud riikides on samasugused seadmed suuremates haiglates juba olemas. «Tuleme endiselt teatud ajalise nihkega teiste arenenud riikidele sabas, aga teeme seda järjekindlalt, mistõttu õnneks mahajäämus pidevalt väheneb  ja mul on väga hea meel, et ka Eesti patsientidele on see tehnika nüüd tagatud,» rääkis dr Kuddu.

Mis puutub aparaadi kõrgesse hinda, siis tegelikult ei ole kiiritusravi dr Kuddu sõnul võrreldes muu vähiraviga nii kallis, kui arvata võiks. «Otse vastupidi – kiiritusravi on kõige kulutõhusam vähiravi meetod. Vaatamata sellele, et kiiritusravi ühekordsed investeeringud on suured, on nende aparaatide amortisatsioonaeg kümme aastat ja enam,» rõhutas ta.

Täiesti uuel tasemel on Gerškevitši sõnul ka seadme hooldus. «Insener ei pea enam kruvikeerajaga midagi lahti kruvima, vaid aparaadis  on väga palju andureid, mis kaugjuhtimise teel ütlevad, mis seadmel viga on» selgitas ta.

Kiirendi võeti kasutusele juba septembris, kuid täppisravi jaoks hakatakse seda kasutama tuleva aasta alguses, mil arstid ja raviga seotud personal on käinud ära väljaõppel Zürichi ülikooli kliinikus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles