Sisuturundus
Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimiseks on parim aeg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käesoleva aasta puugihooaeg on lõppenud ja kahjuks jälle paljude inimeste nakatumisega puugihaigustesse, sealhulgas raskeimasse puuginakkusesse – puukentsefaliiti. Nii on see aasta-aastalt olnud. Ainuüksi viimase viie aasta jooksul on Eestis nakatunud puukentsefaliiti 741 inimest ehk keskmiselt 11 inimest 100 000 elaniku kohta aastas. Sellise haigestumise tasemega kuulub Eesti Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangu alusel puukentsefaliidi kõrge endeemilisusega ehk püsilevikuga maade hulka. Seega on Eestis olemas püsiv puukentsefaliiti nakatumise oht, mis tähendab seda, et peame arvestama võimalusega, et puukentsefaliidi viirusi kandvate puukidega võib looduses liikuv inimene kokku puutuda igas maakonnas.
Samas on puukentsefaliit selline puugihaigus, millesse nakatumist on võimalik vältida vaktsineerimisega. Seejuures peame arvestama asjaoluga, et puukentsefaliit on haigus, mille levik sõltub puukide hooajalisest aktiivsusest ja nende arvukusest.
Aega, mil puugid ei ole aktiivsed ja ei ründa inimesi ehk mil nad viibivad „talveunes“, peaksid inimesed kasutama enda ja oma lähedaste vaktsineerimiseks puukentsefaliidi vastu. Soovitatav on teha puukentsefaliidi vaktsiini esimene ja teine süst varakult enne kevadise puugiründe hooaja algust. See on õigesti tehtud valik, sest siis on kevadiste soojade ilmade saabumise ja puukide aktiivsuse algamise ajaks vaktsineeritud inimestel kujunenud kaitsev immuunsus puukentsefaliiti nakatumise vastu ning seega on nende nakatumise oht võrratult väiksem kui vaktsineerimata inimestel.