Kuna HIV on nii Eestis kui ka mujal maailmas muutunud üha sagedamini täiesti tavalisetel inimestel esinevaks krooniliseks haiguseks, siis on aina rohkem ka olukordi, mil tuleb teha HIV-test.
Sagedased olukorrad, mil tuleb kindlasti teha HIV test (1)
2. detsember 2016, 21:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naistearst Mairi Kaha sõnul tuleb HIV-test kindlasti teha järgmistes olukordades.
1. Peresse on sündimas laps
Kõigil lapseootel naistel, kes tahavad end rasedusega arvele võtta, tuleb tänapäeval teha HIV-test. Tavaliselt tehakse test esimesel trisemestril. Kui avastatakse HIV, siis tuleb kohe alustada ravi, mis vähendab haiguse emalt lapsele kandumiuse riski 98 protsenti. Kui test on negatiivne ehk tulevasel emal HI-viirust ei ole, siis tuleb igaks juhuks 28.–32. nädalal teha kordustest. Nii saab lapse haigestumist enamikul juhtudel vältida.
2. Raseduse katkestamine
Raseduse katkestamisel tuleb HIV-test teha viirusega seotud riskide vältimiseks raseduse katkestamiseks tehtaval operatsioonil. Peale selle on test oluline ka naise tervise üldiseks hindamiseks ja ravimata HIVga seotud riskide vähendamiseks.
3. Operatsioon
Operatsioonieelsete analüüside hulka kuulub ka HIV-testi tegemine. Iga operatsioon on paratamatult seotud verega ja HIV kandub sageli edasi just vere kaudu.
4. Vereloovutus
Kui inimene soovib doonorina verd loovutada, siis on see tavaliselt kiiduväärt ettevõtmine, millega ta aitab päästa mitme inimese elu. Kui aga doonorilt saadud verega kandub edasi HIV, siis sellega seatakse vereülekannet vajava inimese elu ja tervis hoopis ohtu.
5. Kui tekkib kahtlus
Kui inimesel tekkib kahtlus, et ta võib olla nakatunud HIVga, siis tasub kindlasti teha test. Kui juhututtavaga veedetud õhtu võttis ootamatu romantilise pöörde, kuid kondoomi polnud enam kusagilt võtta, või tekkib kahtlus, et partner on truudusetu, siis on õige aeg testimiseks.
Samuti peaksid end iga kolme kuu tagant testima need inimesed, kelle seksuaalkäitumine võib ohustada nende tervist. Näiteks loetakse riskikäitumiseks seda, kui inimene on lühikese aja jooksul kondoomi kasutamta seksuaalvahekorras mitme erineva inimesega. Suhte alguses võiks testi tegema minna ka püsipartneriga, kuid edaspidi sõltub palju vastastikusest usaldusest. Truu püsisuhte korral on kondoomist loobumine pärast ühist testi tegemist tavaliselt täiesti ootuspärane.
Kui esimesel neljal juhul tuleb test teha arsti juures, siis endal tekkinud kahtluse korral saab detsembri algusest osta ka apteegist kiirtesti, mis annab tulemuse 15 minutiga ja maksab 76–78 eurot.