Sportlastel tuleb gripi vältimisega rohkem vaeva näha

Triin Ärm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hobina sporti tegevatel inimestel ei tasu gripi pärast niivõrd muretseda kui tippsportlastel.
Hobina sporti tegevatel inimestel ei tasu gripi pärast niivõrd muretseda kui tippsportlastel. Foto: Panther Media/Scanpix

Intensiivselt treenivatel sportlastel tasub olla pühade ajal gripi vältimise suhtes eriti hoolikas: liiga vähe magades või liialt alkoholi tarbides on nad nn külmetushaigustele vastuvõtlikumad.

Korrapärane füüsiline koormus, kauakestvad, kõrge intensiivsusega treeningud ning võistlused on seotud immuunsüsteemi muutustega, mis võivad muuta sportlased haigustele vastuvõtlikumaks kui mittesportijad, rääkis soovituste autor Martin Schwellnus Lõuna-Aafrikas asuvast Pretoria ülikoolist, kirjutab Reuters.

Schwellnus tõdes, et suurenenud treeningkoormus ja võistluskonkurents võivad tõsta sportlaste haigestumisriski.

Tippsportlaste ja harrastussportlaste haigestumise tendentsid on erinevad. Varasemad uurimused on näidanud, et rutiinselt, mõõduka koormusega füüsiline aktiivsus võib aidata inimese nn külmetushaiguste eest kaitsta. Näiteks jooksjad, kes teevad seda hobina, jäävad oma jooksurutiini jälgides väiksema tõenäosusega haigeks.

Kehaline aktiivsus aitab kaasa immuunsüsteemi rakkude loomisele ning need ei lase bakteritel ega viirustel nii lihtsalt inimese organismis võimust võtta.

Liigsel treeningul võib olla aga vastupidine mõju. Intensiivsel ja pikalt kestval treeningul võib keha hakata tootma rohkem stressiga seotud hormoone. Treeningu ajal keha toodab kortisooli ja adrenaliini, mis nõrgestavad ajutiselt immuunsüsteemi.

Soovitused järgisid rahvusvahelise olümpiakomitee seisukohti, kuidas sportlased saaksid haigusi ennetada. Mõned soovitused on aga tuttavad isegi neile inimestele, kes pole kunagi jalga spordisaali tõstnud. Näiteks peaks sportlased alati pärast aevastamist ja köhimist käsi ja nina puhastama, haigetest inimestest eemale hoidma ning pesema regulaarselt vee ja seebiga käsi. Samuti ei tohiks juua haige inimesega samast pudelist, tassist või kasutada temaga sama käterätikut.

Kasulik oleks hoida eemale ka väikelastest ja lemmikloomadest. Välismaal võisteldes tasuks juua vaid pudelivett ning hoiduda küpsetamata köögiviljadest ja lihast. Ka tuleks värskeid puuvilju alati enne söömist pesta.

Troopilistesse piirkondadesse võistlema sõites tuleks kanda käsi ja jalgu katvaid riideid, et vältida putukatega edasi kanduvaid haigusi. Seal tasuks kaasas kanda ka putukatõrjevahendit, antibakteriaalset vahtu või kreemi ning alkoholi baasil valmistatud kätepesugeeli. Schwellnus nentis, et sportlaste haigestumist seostataksegi sageli rahvusvaheliste reiside ja pikkade reisidega. Tänapäeval tuleb aga sportlastel üsnagi palju reisida.

Soovitused avaldati ajakirjas British Journal of Sports Medicine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles