Miks on toidutalumatust keeruline kindlaks teha?

Nii toiduallergia kui ka toidutalumatus on organismi reaktsioon ainetele, millele immuunsüsteem reageerib kui võõrastele, kirjutab Terviseuudised. Allergiline reaktsioon avaldub alati kiiresti ja konkreetsete sümptomitena, kuid talumatuse puhul ilmnevad sümptomid väga erinevate terviseprobleemidena ning alles mõni tund kuni mõni päev hiljem, mis muudab selle väljaselgitamise oluliselt keerulisemaks.

Üks toidutalumatuse põhjuseid on see, et valkude aminohapeteks ja süsivesikute monosahhariidideks lagundamise protsess ei ole täielik või on tegemist suurenenud soole läbilaskvusega. Kui suuremad toidumolekulid satuvad läbi soole limaskesta organismi, siis kutsuvad need esile allergiale sarnase immunoloogilise vastuse.

Üldjuhul ei tohiks keha toitu võõraks pidada. Soole immuunsüsteem suudab teha vahet kasulikel (nt toiduvalgud) ja patogeensetel võõrvalkudel. Kuigi see süsteem toimib enamasti tõhusalt, tekivad mõnikord valed reaktsioonid ning immuunsüsteem reageerib tavaliselt ohututele toiduvalkudele kui patogeenidele, kutsudes esile limaskesta kroonilise põletiku. Kui selliseid toiduaineid igapäevaselt tarbida, siis ei taandu tekkinud põletik seni, kuni seda esile kutsuv toiduaine ehk antigeen kindlaks tehakse ja toidust elimineeritakse.

Toidutalumatusel ei ole ühtainsat tekkemehhanismi ning selle kindlakstegemiseks kasutatakse mitmeid analüüse, mis põhinevad erineval metoodikal ja võivad seetõttu anda ka sootuks erinevaid tulemusi. Toidutalumatuse testid määravad enamasti immunoloogilist vastust, mida puudulikult lõhustatud või sooleseina suurest läbilaskvusest tingitud toiduained inimkehas võõrkehadena esile kutsuvad.

Üks toidutalumatuse tekkepõhjustest on toksiinid ja ainevahetuslikud häired (näiteks ensüümide puudus). Ensüümipuudusega on tegemist näiteks laktoosi-, kaseiini- ja gluteenitalumatuse korral.

Kui laktoositalumatuse korral saab tarbida tooteid, kust piimasuhkur on eemaldatud, siis kaseiini ehk piimavalgu talumatuse korral on lugu keerulisem ning piimatooted tuleks asendada alternatiivsete toodetega. Gluteenitalumatus võib, kuid ei pruugi olla seotud tsöliaakiaga.

Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia vallandub vastava päriliku eelsoodumusega isikutel nisu, rukki, odra (ka kaera) ja neist valmistatud toodete tarbimisel. Nimetatud teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub peensoole limaskest, mille hatud järk-järgult hävivad. Kuna hatud on vajalikud kõigi toitainete imendumiseks, siis tekib tõsine toitainevaegus. Vaevuste taandumiseks ja hattude taastumiseks tuleb kogu elu järgida ranget nn. gluteenivaba dieeti.

Mittetsöliaakiline gluteenitundlikkus (non-coeliac gluten sensitivity (NCGS)) on ärritatud soole sündroomile sarnaste sümptomite kompleks, mis paraneb gluteenivaba dieediga, kuid mille puhul on tsöliaakia (ja ka allergia) välistatud.

Toidutalumatuse reaktsioone võivad tekitada ka sellised toiduvalkudest bakterite toimel tekkivad ühendid nagu histamiin, türamiin jt. biogeensed amiinid. Sellisel juhul seostavad inimesed sageli oma sümptomeid (nt. peavalu) teatud toiduainete tarbimisega. Ka sedalaadi talumatuse kindlakstegemiseks on oma analüüsid.  Segaduse ja testimisega seotud kulutuste vähendamiseks on mõistlik pidada nõu spetsialistiga, kes aitab kliendilt saadud teabe alusel välja selgitada, kas ja millisest testist võiks abi olla.