USA uuring: haigla valik võib olla elu ja surma küsimus

Lisaks tunduvalt suuremale surmariskile oli kehva haiglasse sattunud inimestel ka 13 korda suurem oht, et haigusega kaasneb mõni tüsistus, kirjutab New York Times. Ajakirjas PLOS One avaldatud uuringu autorid võtsid luubi alla 22 miljonit haiglasse ravile võtmist, mis toimusid nii riikliku Medicare programmi kui erakindlustuse kaudu. Haiglaravi tulemuste analüüsimiseks kasutasid teadlased kokku 24 erinevat parameetrit. Selleks, et tulemused ka tõesti midagi haiglate ravikvaliteedi kohta ütleksid, arvestasid töö autorid ka teiste asjaoludega, nagu inimeste tervislik seisund, vanus ja sissetulek.

Uurimustöö näitas selgelt, et Ameerikas mängib ravis väga suurt rolli see, missugusesse haiglasse inimene oma murega sattub. Seejuures sõltub parim võimalik haigla suuresti ka sellest, missugune haigus inimesel oli. Näiteks võib haigla, kus on südamehaigete ravis saavutatud suurepäraseid tulemusi, jääda hätta diabeedi ravimisega.

Uuringu juhtiva autori dr Barry Rosenbergi sõnul eeldavad ameeriklased sageli, et haigla on haigla, kuid tegelikult võib ellujäämine sõltuda just kas otsusest või juhusest, mis inimese mingisse kindlasse haiglasse viib. Näiteks võib südameinfarkti puhul ühes haiglas olla inimeste suremus neli protsenti ja teises 16 protsenti.

Need tulemused sõltuvad suuresti sellest, kui professionaalsed on haiglas arstid ja õed ning kuidas nad otsustavad üht või teist haigust ravida. Paremad tulemused olid üldiselt suuremates raviasutustes, kuhu saabub rohkem sarnaste probleemidega inimesi, kuid olid ka mõned erandid.

Uuringu autorite sõnul liigub Ameerika Ühendriikides väga vähe avalikku infot raviasutuste kvaliteedi kohta, samas kui just sellest infost võik inimestel väga palju kasu olla. Seda, missugused USA haiglad parimad ja halvimad on, nad siiski ei avaldatud, sest andmete saamiseks sõlmisid nad kokkuleppe, kus lubasid andmeid käsitleda anonüümselt.