Miks on nii raske pärast pühi rutiini naasta?

Jõulupühad võivad puhkamise asemel hoopis ära väsitada.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Jõulupühad võivad olla söögirohked ja rõõmsad, kuid mõnikord on raske pärast neid taas tavalise elutempoga harjuda. 

Pühadeaeg võib tähendada suurt perekondlikku kogunemist, tundide kaupa söögitegemist või vestlusi inimestega, kellega igapäevaselt ei suhelda, kirjutab The New York Times. See on justkui suguvõsa versioon mõnest tõsielusaatest.

Pärast pühi vanemate või sugulaste juures koju jõudes võib tunda väsimust veel mitu päeva. Näiteks on raske keskenduda või igapäevase rutiini juurde naasta. 

Tegemist võib olla nn perekondliku ajavahega (family jet lag). Nii nagu ka tavalise ajavahe (jet lag) puhul, on häiritud inimese tavapärane rutiin. Perekondlik ajavahe mõjub nii külaliste võõrustajatele kui ka neile külla sõitnud inimestele.  

See ei tähenda, et võõrustajad ja külalised ei tahaks üksteist näha, kuid aastas kohtutakse vaid mõnel korral, on vähem võimalusi keerulisi teemasid näost näkku arutada. 

Inimest ei kurna jõuluperioodil vaid kinkide otsimine ja pakkimine või liigne söömine. Kliiniline psühholoog Adam Fried tõdes, et pühadeaegne emotsionaalne stress ja füüsiline kurnatus pole väljamõeldis. 

Fried selgitas, et sageli inimesed isegi ei pane tähele, kui suurt ärevust mõni kohtumine või pidu neis tekitab ning kuidas pärast sündmuse möödumist tunnevad end väga väsinuna. Lisapinget tekitab kellelegi küllasõitmine, mistõttu võib puhkus olla üpriski väsitav. 

Spetsialisti sõnul kirjeldavad kliendid perekondlikku ajavahet ja pühadega kaasnevat stressi kui rõhuvat tunnet, mis on segatud hirmu ja kõrvalehoidmise sooviga. Fried soovitabki neil esmalt mõista, et pühad võivadki olla stressirohke aeg. Ta lisas, et osa inimesi tunnevad, et neil on justkui kohustus luua ideaalsed jõulupühad. Mõne meelest peaks iga detail vastama tema ettekujutusele ideaalsetest jõuludest. 

Selle tunde vältimiseks soovitab Fried näiteks meditatsiooni või teadveloleku (mindfulness) tehnikaid ning mõistlik oleks ka asjad enda jaoks läbi mõelda. Proovida võib ka trennitegemist või ravimeid. Eelkõige soovitab ta aga teha plaane enne perekondlikku kogunemist ning mõelda läbi ka reeglid, näiteks kuidas vältida teravaid sõnavahetusi tundlikel teemadel. 

Planeerimine ei aita aga iga kord, näiteks kui tulevad ette ootamatused. Kõige lihtsam ongi suhelda pereliikmete ja sugulastega nii nagu tavaks on, isegi kui mõnikord võib vestlus emotsionaalselt haiget teha. Keerulisim on aga kohaneda uute käitumismustrite ja inimestega. 

Psühhiaater ja uneekspert Dion Metzger tõdes, et nagu tavalise ajavahe puhul, võib ka perekondlik ajavahe mõjutada tugevalt inimese unerütmi. Näiteks külla sõites ohverdatakse sageli unetunde, et varem sõitma hakata. Häiritud unerütm võib vähendada ka inimese aktiivsust ning soodustada kaalutõusu.

Ka vähenenud uneaeg või -kvaliteet võib süvendada ärrituvust, võivad tekkida probleemid keskendumisega, mõnes tekitab see rahutus või isegi kurbust.

Pühade ajal tasub aga paluda abi, et toimetused üle pea ei kasvaks ning ka ööuni ei jääks liiga lühikeseks. Ka tasub mõelda, kas igale peole jõudmine või kõigi külaliste kostitamine on jõukohane või tasuks öelda mõnikord hoopis ei ning pidada pühad rahulikumalt.