Värske statistika: seitsme aastaga kasvasid tervishoiukulud ligi 400 miljonit eurot

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks kolmandikku inimeste enda tervishoiukuludest moodustavad hambaravi, retseptiravimid ja käsimüügiravimid.
Kaks kolmandikku inimeste enda tervishoiukuludest moodustavad hambaravi, retseptiravimid ja käsimüügiravimid. Foto: Marko Volkmar / Panther Media / Scanpix

Tervise arengu instituudil valmis analüüs «Eesti tervishoiukulud 2015», mis kirjeldab aastate 2009–2015 tervishoiukulusid ja nende muutusi.

2009–2015. aastal kasvasid tervishoiukulud jooksevhindades 397 miljonit eurot, sellest 98 miljonit 2015. aastal, selgub TAI värskest statistikast. Keskmine tervishoiukulude juurdekasv oli kuus protsenti aastas, püsivhindades 1,6 protsenti aastas. Perioodile on olnud iseloomulik rahastamise stabiilsus ja vähesed muutused.

Tervishoiukulud ühe inimese kohta olid 2015. aastal 1006 eurot, millest avaliku sektori osa moodustas 761 eurot ja leibkondade osa 229 eurot. Leibkondade kulude kolm suuremat kuluartiklit olid hambaravi, retseptiravimid ja käsimüügiravimid. Need kokku moodustavad kaks kolmandikku inimeste kuludest tervishoiule.

Leibkondade kulutustes ravimite ja meditsiinitoodete osa vähenes 55 protsendilt 46 protsendini ning suurenes raviteenuste osa. Kõige kiiremini kasvasid õendusabi ja hambaravi kulud.

Eesti Haigekassa kulud olid 856 miljonit eurot ja nende osatähtsus tervishoiukuludes oli 64,8 protsenti. Tervisekulude statistikaga saad tutvuda tervisestatistika ja uuringute andmebaasis ning analüüsiga uuringute andmebaasis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles