«Kas ovulatsiooniteste kasutades on võimalik vältida rasedust? Näiteks leidsin viljakusmonitori, mille kodulehel ütleb, et see on isegi kindlam kui pillid ja samas tervisele ohutu. Aparaat maksab pea 300 eurot. Kas on ka odavamaid lahendusi, milles saab kindel olla?» küsib lugeja.
Vastab Lääne-Tallinna Keskhaigla reproduktiivmeditsiini keskuse juhataja Kai Haldre.
Rasestumisvastase vahendi valikul kehtib põhimõte, et endale sobiva vahendi valib selle kasutaja, kes peaks eelnevalt kursis olema kõigi võimaluste plusside ja miinustega, sealhulgas tõhususega.
Viljakuse hindamisel põhinevad meetodid on väga vanad, pärinevad ajast, mil tekkis teadmine naise menstruaaltsükli füsioloogia kohta. Viljakate päevade väljaselgitamiseks hinnatakse erinevaid naise kehas toimuvaid muutusi (temperatuur, emakakaela lima konsistents, luteiniseeriva hormooni taseme tõus veres jm) või lihtsalt loetakse menstruaaltsükli päevi kalendris.
Maades, kus kalender pole kättesaadav, on kasutusel näiteks erinevat värvi taimede seemnetest tehtud keed – viljakas periood on siis teist värvi seemnetest, kui ülejäänud päevad.
Kalendermeetodi puhul hoidutakse seksuaalvahekorrast menstruaaltsükli 8.-19. päeval. Viljakuse hindamisel põhinevaid meetodeid on võimalik kombineerida ka barjäärimeetoditega (kondoom, pessaar). Kas saadud andmed sisestada telefoniäppi, kallisse monitori või kirjutada pastakaga kaustikusse - see on igaühe isiklik otsus, meetodi kasutamise aluseks olev loogika jääb ikka samaks.
Viljakuse hindamisel põhinevaid meetodeid ei loeta väga tõhusateks meetoditeks. Olenevalt, kas tõhusust hinnatakse nö ideaalse kasutaja puhul või hoopis nö keskmise kasutaja puhul võivad andmed meetodi usaldusväärsuse kohta suures ulatuses kõikuda – alates väitest, et see meetod on sama tõhus kui pillid kuni teadmiseni, et kuni veerand kasutajatest jäävad aasta jooksul soovimatult rasedaks.
Tõhusus sõltub ka, millises vanuses naised meetodit kasutavad – naise viljakus vanuse suurenedes väheneb – 45-aastasel naisel võib viljakuse hindamisel põhinev rasedusest hoidumine olla statistiliselt ülimalt tõhus, sama nagu pillide kasutamisel. Samas teismelisel, kes enamasti ei soovi rasestuda, on selle meetodi kasutamine äärmiselt ebatõhus.
Naise kõige viljakam iga jääb 20.-30. eluaasta vahele. Kui sõbrannal «päevade lugemise» meetod toimib, siis endal ei pruugi see toimida. Inimesed, nii naised kui mehed, erinevad väga suuresti oma viljakusvõime osas.
Kui naine toidab last rinnaga, on äsja sünnitanud või raseduse katkestanud või kui esinevad menstruaaltsükli kõikumised (samas, +/- viis päeva kõikumist on täiesti füsioloogiline) on viljakust kehatemperatuuri mõõtmise alusel usaldusväärselt väga raske hinnata ja seetõttu see meetod pole nendes situatsioonides sobiv. Sünnitusjärgselt, kui on korraga täidetud järgmised kolm tingimust - menstruatsioon puudub, lapse ainus toit on rinnapiim ja sünnitusest pole möödas enam kui kuus kuud, on rasestumine äärmiselt ebatõenäoline. Seda nimetatakse ka «laktatsiooni amenorröa meetod». Ka see on üks keha füsioloogia tundmisel põhinev rasedusest hoidumise võimalus.
Kehatemperatuuri mõõtmisel põhinevad meetodid ei sobi neile, kellel esineb mingi haigusseisund või ravimite tarvitamine, millega võib kaasneda kehatemperatuuri vähene tõus.
Üldine reegel on, et oma viljakuse jälgimisel baseeruvad meetodid sobivad naisele/paarile, kes on oma seksuaalelus piisavalt distsiplineeritud ja kelle otsus on, et võimaliku raseduse korral on kindel plaan sünnitada.
Kui lapsevanemaks saamine konkreetsel ajahetkel mitte mingil juhul võimalik ei ole, siis tuleks kindlasti valida tõhusam rasestumisvastane meetod. Seksuaalsel teel levivate haigustekitajate eest kaitseb jätkuvalt vaid väga korralik kondoomi kasutamine.
Oma viljakusest ja keha toimimise aluseks olevast loogikast aru saamine iseenesest on kindlasti väga teretulnud ja suuremate kõrvalekallete korral tasub alati arstiga nõu pidada.