Tänavu levib Eestis tavalisest rohkem rahvasuus talvise oksendustõvena tuntud noroviirus, mistõttu on kasulik teada, kuidas end selle haigustekitaja eest kaitsta.
Kuidas end kaitsta tänavu hoogsalt leviva noroviiruse eest?
8. jaanuar 2017, 13:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noroviirus tabab inimesi sageli ootamatult ja toob endaga kaasa tugeva kõhulahtisuse ja oksendamise, kirjutab Bild. Eelmisel aastal registreeriti Eestis terviseameti andmetel 11 kuuga 677 noroviirusesse nakatumise juhtu. Seda oli peaaegu kaks korda rohkem kui 2015. aastal. Saksamaal registreeriti aga nakkushaiguste jälgimise ja ennetusega tegeleva Robert Kochi instituudi andmetel üksnes jõulueelsel nädalal kokku 5280 noroviirusesse haigestumist.
Liikvel on uut moodi viirus
Kui varem olid liikvel noroviiruse variandid, mis olid paljude inimeste immuunsüsteemile juba teada, siis sel aastal levib Robert Kochi instituudi andmetel Euroopas uut moodi viirus. See täienenud viirus ei ole küll oma olemuselt varasematest ohtlikum, kuid kehal kulub sellest jagusaamiseks kauem aega.
See, et noroviirust aeg-ajalt rohkem esineb, kui ülejäänud aastatel, on terviseametnike sõnul tavaline, kuid sageli kasvab haigestumine alles jaanuaris ja veebruaris.
Millal muutub noroviirus ohtlikuks?
Noroviirus põhjustab tugevat vedelikukaotust, mis on ohtlik eelkõige väikelastele, eakatele inimestele ja nõrgematele inimestele. Kuna noroviirus on väga nakkav, levib see eriti kiiresti lasteaedades ja vanadekodudes. Tavaliselt kestab haigus siiski vaid mõne päeva ega jäta endast hiljem märkigi.
Kuidas noroviirusesse nakatutakse?
Noroviirust levitavad haigestunud inimesed. Need haigustekitajad jäävad laudadel ja teistel pindadel ellu üle 12 tunni ja kannatavad välja kuni 60-kraadise soojuse. Isegi paljud desinfitseerimisvahendid ei ole nende vastu piisavalt tõhusad.
Sageli kandub noroviirus edasi väljaheidete ja okse kaudu, kuid see haigustekitaja võib levida ka piisknakkusena, kui oksendamisel sattuvad õhku viiruse osakesed. Nakatutakse ka viirusega saastunud toidu kaudu. Näiteks võivad haigeks teha salatid ja juurviljad.
Haigestunud inimesed on nakkusohtlikud 48 tundi pärast viimaste sümptomite kadumist. Väljaheidetesse võib see viirus alles jääda kuni kaheks nädalaks. Haigestuvad eelkõige inimesed, kelle immuunsüsteem on parajasti nõrgem.
Kuidas end kaitsta?
Haigestunud inimeste pesu tuleb kohe ära pesta, võimalusel 90° C juures. Ruumides, kus haigestunud inimene viibinud on, tuleks kõik pinnad põhjalikult desinfitseerida. Samuti tuleb käsi pidevalt desinfitseerida noroviiruse vastu aitava vahendiga.
Mida teha, kui olen haigestunud?
Sel juhul tuleb püüda haiguse sümptomeid võimalikult tõhusalt leevendada. Kui haigus kulgeb kergesti või mõõdukalt, võib seda ravida kodus. Vedelikupuuduse kompenseerimiseks tuleb palju juua.
Imikutele tuleb anda rohkem emapiima, lastele ja täiskasvanutele tuleks anda mineraalvett, magustamata taimeteed või lahjat puljongit. Peaks püüdma ka natuke midagi süüa. Kui haigus kulgeb raskemalt, siis soovitatakse juua apteekides müüdavat elektrolüütide ka kompenseerimiseks mõeldud lahust.
Haige inimene peaks igal juhul koju voodisse jääma. Kui haigus on väga raske või kestab lastel, vanematel või nõrgematel inimestel tavapärasest kauem, siis tuleks kindlasti arsti poole pöörduda.