19 näiliselt tervislikku harjumust, millest võiksid loobuda

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värskeid puuvilju tasuks süüa niisama, mahlaks pressimata, sest nii jäävad neisse alles ka kasulikud kuiudained.
Värskeid puuvilju tasuks süüa niisama, mahlaks pressimata, sest nii jäävad neisse alles ka kasulikud kuiudained. Foto: Z Jan / Panther Media / Scanpix

Kuigi see võib üllatada, on paljud harjumused, mida tavaliselt tervislikuks peetakse, tegelikult hoopis kahjulikud.

Inimesed teevad paljusid asju, mida nad tervislikus peavad, olgugi et tegelikult ei pruugi enesetunne sellest sugugi paremaks minna, kirjutab Business Insider. Siin on ülevaade näiliselt tervislikest harjumustest, millest tuleks 2017. aastal loobuda.

1. Töölaua taga seismine

Hiljuti USAs tehtud 4000 inimest hõlmanud uuringus ei leitud laua taga seismisel ühtegi positiivset mõju, mis oleks kaalunud üle sellega seotud riskid. Lühiajaliselt on seismisest siiski kalorite põletamisel abi. Kui see on ainus eesmärk, tasub laua taga seista küll.

2. WC-poti prilllaua kiletamine

Kuigi tualettpotil istumine võib tunduda hea kaitsena pisikute eest, ei suuda enamik ohtlikke baktereid ja viiruseid väljaspool inimkeha ellu jääda. Kui nahal ei ole just katkist kohta, mille kaudu haigustekitajad organismi sisse saaksid, siis on väga ebatõenäoline, et saad nakkuse ajal, mil istud Wc-potil.

3. Üksnes madala rasvasisaldusega toidu söömine

Kaheksa-aastane uuring, millesse haarati peaaegu 50 000 inimest, näitas, et madala rasvasisaldusega dieet ei vähenda südamehaiguste riski ega ohtu haigestuda rinna- või soolevähki. Uuemad teadusuuringud näitavad, et tervislikud rasvad, mida leidub näiteks pähklites, kalas ja avokaados, on mõõdukas koguses kasulikud. Kui need toidud on menüüst välja visatud, tuleks nad sinna tagasi võtta.

4. Kehamassiindeksi kasutamine tervise hindamiseks

Kuigi arstid kaaluvad sageli patsiente, et näha, kas nende kehamassiindeks viitab ülekaalule, ei sobi see 1830. aastal välja töötatud näitaja üksi tegelikult inimese tervise iseloomustamiseks, sest sellel on kaks olulist puudust. Esiteks ei näita kehamassiindeks, kui palju on inimese kehas tegelikult rasva ja teiseks ei arvesta see puusaümbermõõduga, millega on samuti seotud näiteks südamehaigustesse ja teist tüüpi diabeeti haigestumise risk.

5. Gluteeni vältimine

Enamik inimestel ei ole gluteenitalumatust, mistõttu võib gluteeni vältimine tervist pigem kahjustada kui parandada.

6. Mandlipiima eelistamine lehmapiimale

Viimasel ajal üha populaarsemaks muutuvas mandlipiimas ei ole põhimõtteliselt toitaineid. Mandlid ise on suurepärased valguallikad, kuid mandlipiimast moodustavad mandlid keskmiselt vaid kaks protsenti. Kõik seal leiduvad vitamiinid on lisatud. Kui otsid tõeliselt tervislikku alternatiive, siis vali sojapiim või madala kalorsusega piim.

7. Puu- ja juurviljade mahlaks tegemine

Kui teed värsked puu- ja juurviljad mahlaks, eemaldad neist ka kiudained, mis hoiavad kõhu järgmise toidukorrani täis. Alles jääb suhkur, mille tarbimine kiudaineteta võib endaga kaasa tuua pidevaid näljahoogusid, meeleolumuutusi ja energiakadu. Kuna valk on lihaste oluline ehituskivi, siis võib pikaajaline valguvaene dieet ka lihaskasvu pärssida.

8. Desinfitseerimisvahendiga liialdamine

Kui käsi korralikult vee ja seebiga pesta, on igapäevane desinfitseerimisvahendi kasutamine käte pisikutest vabastamiseks üsna mõttetu. Pealegi ei suuda desinfitseerimisvahend hävitada noroviirust ja paljusid teisi haigustekitajaid, mille vastu seebist on abi.

9. Munavalge söömine terve muna asemel

Hiljutised uuringud näitavad, et enamik inimeste vere kolesteroolitaset toiduga saadav kolesterool märgatavalt ei mõjuta. Seega võivad inimesed, kellel vere kolesteroolisisaldusega probleeme ei ole, julgelt süüa omletti, kus on sees ka munakollased.

10. Hinge kinnihoidmine pärast ruumis toimunud köhatust

Kui keegi aevastab või köhib suud katmata, siis sööstavad bakterid ruumi kiirusega 80–520 kilomeetrit tunnis. Kui oled läheduses, siis ei aita hinge kinnihoidmine selle vastu, et nad maanduvad su suul, ninal või silmadel. Ainus asi, millest see tegevus võib päästa, on mõne otse nina või suu juures õhus hõljuva bakteri sissehinagmine.

11. C-vitamiiniga liialdamine haiguste eemalepeletamiseks

Kui väikesest C-vitamiini kogusest võib tõesti kehale abi olla, siis C-vitamiiniga liialdamine võib haigeks teha. Täiskasvanutel ei soovitata seda tarbida üle 2000 milligrammi päevas. Suurem kogus võib põhjustada kõhulahtisust, iiveldust, oksendamist, valu südames, peavalu ja teisi kõrvalmõjusid.

12. Kõrvaküünlad

Kuigi osa inimesi usub, et kõvaküünlad aitavad vana kõrvavaiku eemaldada ja mõnesid nakkushaigusi ravida, ei ole see tegelikult nii. Kõrvaküünalde kasutamine võib hoopis tähendada, et kõrvavaik surutakse sügavamale kõrva sisse. Pealegi kaasneb selle tegevusega oht põletada nägu, juukseid, pead ja kõrvu.

13. Multivitamiinid

Kuigi paljud inimesed võtavad multivitamiine on tegelikult selleks vajadus vaid üksikutel. Vitamiinid on küll kehale väga olulised, kuid tavaliselt saame neid tervislikust toidust rohkemgi, kui vaja.

14. Glutamaadi vältimine

Kuigi paljud inimesed seostavad toidule lisatavat maitsetugevdajat glutamaati kaela kanguse ja ootamatu väsimusega, näitavad uuringud, et tegelikult on see aine mõistlikes kogustes tarbimisel enamikele inimestele ohutu. Seega tuleks «Hiina restorani sündroomi» vältimiseks glutamaadiga küll piiri pidada, kuid seda täielikult vältida ei ole enamikul inimestel põhjust.

15. Sõrmede ragistamisest loobumine

Kui veel hiljuti arvati, et sõrmede ragistamine on liigestele kahjulik, siis mitmed uued uuringud näitava, et kui sõrmi on võimalik ragistada, siis on nende liigesed terved.

16. Detox dieet

Kuigi sageli mõeldakse keha mürkidest vabastamiseks välja erinevaid dieete, ei ole neid tavaliselt tarvis. Maks ja neerud puhastavad organismi piisavalt loomulikul teel, ühegi dieedi abita.

17. Lamamisratta kasutamine tavalise jalgratta asemel

Kuigi rattaga sõitmine mõnusalt lamades, jalad ette poole sirutatult, võib tunduda hea mõttena, ei ole selline seade tervisele tavalisest jalgrattast kuidagi kasulikum juhul, kui inimesel ei ole vigastusi, mis takistavad teda tavalise rattaga sõitmast.

18. Mikrolaineahju vältimine

Kuigi vahel väidetakse, et mikrolaineahjus soojendamine viib toidust ära kõik kasulikud ained, on asi tegelikult vastupidine. Kuna mikrolaineahjus soojeneb toit kiiresti, siis osa toitaineid ja vitamiine jääb sinna alles suuremas koguses kui tavalises ahjus kuumutamisel.

19. Hambaniidi kasutamine

Kuigi hambaarstid on hambaniidi kasutamist soovitanud juba väga pikka aega, ei ole tegelikult ühtegi tõendit selle koha, et hambaniidist ka tegelikult abi oleks. Seega on kuni vastupidist tõestavate uuringute ilmumiseni põhjust arvata, et ka see harjumus on paljude inimeste jaoks üleliigne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles