Üha vähem meedikuid vaatab piiri taha (1)

Terviseamet avaldas täna oma kodulehel statistika tervishoiutöötajate kohta, kes on ametilt taotlenud välismaale siirdumiseks vajalikku tõendit. Lisaks kutse ja oskuste tõendamisele peavad välismaale suunduvad meedikud küsima terviseametilt ka hinnangut oma reputatsioonile.

Statistikast selgub, et möödunud aastal võttis ametilt tõendi 66 tervishoiutöötajat, kellest 28 olid arstid, 29 õed, seitse hambaarstid ja kaks ämmaemandad. 2015. aastal võttis tõendi 144 tervishoiutöötajat, kellest 69 olid arstid, 55 õed. Kümme ämmaemandad, seitse hambaarstid ja kolm ortodondid. 2014. aastal oli välismaale tööle suunduda soovivate meedikute arv 190, 2013. aastal 303, 2012. aastal 389 ja 362. 2004. aastal, mil Eesti Euroopa Liiduga liitus ja terviseamet selliseid tõendeid väljastama hakkas, soovis välismaale minna 439 meedikut.

Tähelepanu tuleb pöörata siiski sellele, et tegelikult läheb terviseameti hinnangul dokumentide taotlejatest välismaale tööle 55–60 protsenti. Pealegi sisaldab terviseameti statistika ka korduvalt väljastatud tõendeid, juhul kui neid on taotletud erinevatel aastatel. Näiteks peab üldarstina tõendi välja võtnud arst pärast residentuuri edukat lõpetamist taas terviseameti poole pöörduma, et saada sealt tõend selle kohta, et nüüd võib ta töötada ka eriarstina. Korduvat tõendid on tarvis ka ühest välisriigist teise liikumisel.

Aastate jooksul on mitmed tervishoiutöötajad võtnud neli kuni viis tõendit, aga töökoht on sellele vaatamata Eestis. Mõningatel erialadel osutatakse nn e-teenust (näiteks radioloogia). Samuti võib tervishoiutöötaja samaaegselt teises riigis töötades jätkata töötamist ka Eestis – ennekõike on see Soome siirdunud tervishoiutöötajate puhul nii. Vaatamata eelöeldule annavad need arvud orienteeruva ülevaate tervishoiutöötajate liikumisest.

Täpsemat statistikat näed terviseameti kodulehelt.