Meedikud tegid verekeskusele suure kingituse

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osa meedikutest käis verd loovutamas esmakordselt.
Osa meedikutest käis verd loovutamas esmakordselt. Foto: Ida-Tallinna keskhaigla

Sel kolmapäeval toimus Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK) järjekordne haigla töötajatele suunatud doonoripäev, kus meedikud kinkisid verekeskusele 12,6 liitrit verd.

Kolme tunni jooksul käis head tegemas ligi 30 elupäästjat, teatas ITK. Seekordsest doonoripäevast võttis kokku osa ligi 40 ITK töötajat, kellest 28 lubas tervislik seisund ka verd loovutada. Pidades silmas hetkel valitsevat gripi- ja teiste viirushaiguste levikut, on seda igati arvestatav hulk, sest verd annetama tulev inimene peab olema 18–60-aastane, kaaluma vähemalt 50 kg ning veenduma, et ta on igati terve, puhanud ja söönud.

Doonorluse protsessi käigus võetakse igalt heategijalt 450 ml verd, millega saab aidata vähemalt kolme patsienti. Liites seekordse ITK doonoripäeva numbrid kokku võimegi tõdeda, et verekeskusesse läks siit 12,6 liitrit verd, millega saab abiks olla vähemalt 84 inimesele.

Füsioterapeut Grete Veltri on korduvalt doonori rollis olnud. Tema sõnul on lihtsalt hea tunne kasulik olla ning mingi omapoolne panus neile anda, kes sellist abi vajavad. «Kui sa oled terve, siis tasuks ikka kindlasti tulla!» soovitab ta teistelegi, kes doonoriks olemises kahtlevad.

ITK anestesioloogia- ja intensiivravikeskuse juhataja dr Jaanus Ellermaa jaoks oli seekordsest doonoripäevast osavõtt esmakordne vereloovutuse kogemus. «Väga hea tunne on! Natuke torkis, aga ei midagi hullu,» olid tema esimesed emotsioonid toolist tõustes. Ka Ellermaa on arvamusel, et kui juba võimalus on, siis võiks doonoripäevast ka osa võtta. «Eriti kui see tuuakse nii-öelda koju kätte ja tehakse nii mugavaks, peaks selle nii möödaminnes ära tegema!» lisas ta.

Kui üldiselt on doonoritele teada, mis neid ees ootab ning karta pole midagi, siis ometi tekitas järjekordne võimalus head teha osades ka teatavat ärevust. «Ma olen kunagi olnud regulaarne doonor, aga sellest on nii kaua möödas, et lihtsalt mingisugune värin on sees,» rääkis oma viimati ligi 15 aastat tagasi doonoriks olnud dispetšer Margito Kannelaud. Temagi on kindlalt veendumusel, et kui sa ei pea minema spetsiaalselt verekeskusesse, vaid verekeskus tuleb sinu juurde, ei saa lihtsalt verd annetamata jätta. «Iga inimene peaks seeläbi head tegema, sest me ei tea iial, millal meil endal võib seda väga vaja olla,» lisas Margito.

Seda, et kõik hea tuleb ükskord ringiga tagasi näitab tõsiasi, et möödunud aastal said ITK patsiendid verekeskuselt kokku 3288 doosi erinevaid veretooteid. Kõige sagedamini on doonorverd vajavad patsiendid vähihaiged, sünnitajad, imikud ja raskete operatsioonide patsiendid, aga ka aneemia, raske trauma ning mitmete teiste haiguste põdejad. Igal aastal tehakse haiglates üle Eesti vereülekanne ligi 20 000 patsiendile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles