Keskealisi kimbutab sage teismeliste probleem

Triin Ärm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Söömishäired ei ole ainult noorte naiste probleem, selle käes kannatavad nii mehed kui ka keskealised naised.
Söömishäired ei ole ainult noorte naiste probleem, selle käes kannatavad nii mehed kui ka keskealised naised. Foto: Panther Media/Scanpix

Söömishäired nagu anoreksia või buliimia mõjutavad väikest, kuid olulist osa 40–50-aastastest naistest, leiti Suurbritannia uuringus.

Uuring hõlmas enam kui 5000 naist, kellest kolm protsenti kannatas toitumishäire käes, kirjutab BBC. Osa neist on kannatanud selle käes alates teismeeast, teistel arenes see esimest korda välja alles keskeas.

Julie Spinks (48) Beaconsfieldist ei olnud küll uuringusse kaasatud, kuid suhestub teemaga. Tal tekkis anoreksia esimest korda, kui ta oli 44-aastane. «Sel ajal oli see tõeline šokk,» meenutas naine. Ta teadis küll, et piiras oma toitumist, kuid ei osanud arvata, et tal on anoreksia.

Naine oli tööl väga õnnetu ja tal oli probleeme enesekindlusega, mistõttu arvas Julie, et ta on kaotanud nende murede tõttu isu. «Ma olin depresiivne, mul oli tunne, et mul pole mõtet süüa või olemas olla, tahtsin ära kaduda,» rääkis ta. Julie kaotas üsna kiiresti kilosid ning hakkas ka trenni tegema.

Üks kord trennist koju tulles sai ta aru, et midagi on väga valesti. «Jooksin umbes tund aega ja kulutasin ligikaudu 500 kilokalorit. Mäletan, et mõtlesin, et ühes šokolaaditahvlis on sama palju kaloreid. Siis hakkasingi seostama toitu ja trenni,» rääkis Julie. Samas ei arvanud ta ka siis, et tal võiks olla anoreksia. See tundus pigem teiste inimeste probleem, tal ei olnud aimugi, et see haigus võiks olla ka tal endal.

Tööl tabas teda aga madalseis ning ta pöördus vaimse tervise spetsialisti poole. Seal diagnoositi tal anoreksia ja depressioon. Talle kirjutati välja antidepressandid ning ta hakkas käima teraapias, et söömishäirest paraneda. See oli tema jaoks väga keeruline aeg, sest ühel hetkel tuli tal jääda haiglasse, kuna kaal oli langenud ohtlikult madalale.

Nüüd on ta õnneks taas tervislikus kaalus ning tal läheb hästi. «Mul on palju parem, kuid see mõte on alati kuklas. Mul on häid ja halbu päevi – söömine on katsumus,» tõdes naine. Julie lisas, et varem pidas ta anoreksiat vaid teismeliste haiguseks. Ta arvas, et see haigus tabab inimesi, kes tahavad head välja näha, olla nagu modellid. «Aga see ei seisne tegelikult väljanägemises, vaid enesetundes,» lisas ta.

Värsket teadustööd juhtinud dr Nadia Micali rääkis, et paljud uuringus osalejad tõdesid, et see oli esimene kord, kui nad olid oma toitumishäiretest kellelegi rääkinud. Ta rõhutas, et oluline on aru saada, miks palju naised ei otsinud ise abi.

Tõenäoliselt on see osalt seotud sotsiaalse stigmaga, sest tavaliselt räägitakse toitumishäiretest kui noorte inimeste probleemist. Samuti ei ole tavaline, et räägitakse meeste söömishäiretest.

Uuring avaldati ajakirjas BMC Medicine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles