K, 28.10.2020

Lugeja küsib: Miks nina verd jooksma hakkab?

Ninast võib verd tulema hakata näiteks siis, kui kontoris on õhk liiga kuiv.

FOTO: Lev Dolgachov / Panther Media / Scanpix

«Miks nina verd jooksma hakkab? Teame kõik, et verejooksu põhjuseks võib olla sellele eelnenud kaklus, kuid missugused on ülejäänud põhjused? Mida teha, kui ninast hakkab verd tulema?»

Vastab Lääne-Tallinna keskhaigla kõrva-nina-kurguarst dr Marina Tšerkassova

Ninaverejooks on nina limaskesta kahjustatud veresoontest tekkiv veritsus.

Kõige sagedamini tekivad ninaverejooksud kuni kümneaastastel lastel ja üle 50-aastastel täiskasvanutel.

Põhjuseid, miks ninaverejooks tekib, on palju ja erinevaid. Üks sagedasemaid põhjuseid on «nõrgad» ninaveresooned. Mõnel inimesel hakkab ninast verd jooksma ainuüksi nina nuuskamisest või nina hõõrumisest.

Veritsus ninast võib viidata ka mõnele haigusele.

Ninasisesed ehk kohalikud faktorid, mis tekitavad ninaverejooksu, on:

1. Ninatraumad

Trauma sagedane põhjus on löök vastu nina. Vahel võib verejooks tekkida mitte kohe pärast lööki, vaid mõni aeg pärast traumat. Ninatraumade hulgas võivad olla ka kirurgilised traumad ehk operatsioonid ninas (näiteks ninakarbikute operatsioonid) ja traumad, mis tekivad raviprotseduuride tagajärjel (näiteks võib hapnikravi puhul ninakateeter vigastada nina limaskesta).

2. Võõrkeha ninas

Lapsed panevad tihti ninna pisikesi mänguasju, näiteks Lego klotse.

3. Põletikud ninaõõnes

Siia kuuluvad infektsioonid ja atroofilised riniidid.

4. Narkootikumide sissehingamine

Näiteks võib nina hakata verd jooksma pärast kokaiini sissehingamist.

5. Ninasisesed kasvajad

Verejooksu põhjuseks võib olla nii hea- kui ka pahaloomuline kasvaja

6. Ninaveresoonte arengu anomaaliad

Veresooned võivad areneda tavapärasest erinevalt.

7. Intranasaalsete pihustite kasutamine

Hormoonspreid ja nohutilgad võivad nina limaskesta kuivatada.

8. Sissehingatava õhu madal niiskus

Kuiv siseõhk kuivatab nina limaskesta.

Üldisemad faktorid, mis tekitavad ninaverejooksu, on:

1) arteriaalne hüpertensioon (kõrgenenud vererõhk), veresoonte ateroskleroos

2) südamepuudulikkus

3) verehaigused, verehüübehäired

4) maksa- ja neeruhaigused

5) hormonaalsed muutused (nt rasedusest tingitud)

6) alkoholi tarbimine (alkohol laiendab veresooni)

7) füüsiline koormus ja pikalt päikese käes viibimine

8) infektsioonhaigused (nt gripp ja leetrid)

9) hüpovitaminoos ehk vitamiinivaegus (nt C-vitamiini vaegus)

10) ravimid (nt tromboosivastased ravimid, põletikuvastased ravimid: ibuprofeen, aspiriin)

10) ninaverejookse esineb sagedamini ka baromeetrilise rõhu muutumisega seotud elukutsete esindajatel, näiteks sukeldujatel, alpinistidel, pilootidel

Kuidas anda esmaabi?

Ninaverejooksu korral on hea olla istuvas asendis või külili, sest selili lamades valgub veri neelu ning sealt edasi makku. Allaneelatud veri võib aga ajada inimese oksendama, mis omakorda tõstab vererõhku ja suurendab veritsust. Ninaverejooksu korral on väga oluline jääda rahulikuks.

Verejooksu peatamiseks on soovitatav suruda ninasõõrmed tugevalt üksteise vastu ja hoida neid kokkusurutuna umbes 10–15 minutit, verejooksu jätkumise korral veelgi kauem. Hingata tuleks sel ajal suu kaudu.

Kõrge vererõhu korral on oluline vererõhku langetada. Kui patsiendil on kõrgvererõhktõbi ja talle on määratud ravi, võib ta ninaverejooksu korral võtta vererõhku alandavat tabletti või kiire toime jaoks võib tableti isegi keele alla panna. Hästi aitavad ka ninaveresooni ahendavad tilgad või pihustid, kuid neid ei tohiks ninaverejooksu korral tilgutada-pihustada, vaid nendega tuleks niisutada vatitups ja asetada see ninna, veritsevale poolele.

Kui käepärast on jääkuubikuid, on abiks ka see, kui asetada jääkuubik ninaseljale.

Kiirabi on vaja kutsuda tugeva ja jätkuva verejooksu ning ägeda verekaotuse tunnuste korral, milleks on nõrkus, pearinglus, kohin kõrvades, südamepekslemine, naha ja limaskestade kahvatumine, minestus.