Kui sugu ja vanus inimeste seisukohti abordi suhtes eriti ei mõjuta, siis märkimisväärne vahe on eestikeelsete ja venekeelsete kodanike arvamuse vahel.
Eesti- ja venekeelsete inimeste suhtumine aborti erineb märkimisväärselt (1)
27. jaanuar 2017, 09:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
33 protsenti eestikeelsetest ja 44 protsenti venekeelsetest kodanikest on pigem abortide vastu ning 40 protsenti eestikeelsetest ja 21 protsenti venekeelsetest kodanikest pigem poolt, teatas ühiskonnauuringute instituut. Keskmisest vähem on abortide vastu kõrgema hariduse ja kõrgema sissetulekuga vastajad. Sugu ja vanus inimeste seisukohti abordi suhtes eriti ei mõjuta, näiteks pigem abortide vastu on 33 protsenti meestest ja 35 protsenti naistest.
Mullu jaanuaris tehtud uuringus küsiti silmast silma intervjuudes, milline on inimeste suhtumine aborti. Ühiskonnauuringute instituudi tellitud uuringust selgus, et 37 protsenti vastajatest oli aborti pooldaval seisukohal ning 34 protsenti oli abordi vastu. Uuringust selgus, et täielikult abortide vastu on 14 protsenti vastajatest ja täielikult poolt 11 protsenti.
Eesti kodanikel paluti skaalal 1–10 vastata, kas abort on nende arvates mitte kunagi õigustatud (1), alati õigustatud (10), või on tõde kusagil vahepeal. 37 protsenti vastajatest on pigem aborte pooldaval seisukohal ehk paigutas end skaalal vahemikku 6–10. Pigem abordivastase seisukoha võttis 34 protsenti vastajatest ehk paigutas end ette antud skaalal vahemikku 1–4. 14 protsenti vastajatest arvab, et abort ei ole mitte kunagi õigustatud ning 11 protsenti arvas, et see on alati õigustatud.
«Suured muutused maailmapoliitikas on toonud ka meie tähelepanu keskpunkti ootamatud ja erakordselt vastuolulised teemad nagu abort,» ütles ühiskonnauuringute instituudi analüütik Art Johanson. Ta lisas, et instituudi tellitud uuring on küll aastatagune, kuid annab pildi, kuidas Eesti kodanikud teemasse suhtuvad.
Johanson on veendunud, et Ameerikast lahti rulluvad sotsiaalsete suhtumiste muutused mõjutavad olulisel määral ka Eestit. Samas on tema sõnul raske ennustada, millises suunas need Eestit täpselt mõjutavad.
«Eesti inimeste seisukohad abordi suhtes on lahknevad, kuid selgelt on väike osa inimesi täielikult abordipooldajad ja -vastased, kuid samas pole enamikul selles küsimuses välja kujunenud kindlat suhtumist,» tõdes ta. Johansoni sõnul paigutas 29 protsenti inimestest oma vaated skaalapunktile 5, mis tähendab, et jäävad selles küsimuses pigem neutraalseks.
Kui sugu ja vanus inimeste seisukohti abordi suhtes eriti ei mõjuta, näiteks pigem abortide vastu on 33 protsenti meestest ja 35 protsenti naistest, siis märkimisväärne vahe on eestikeelsete ja venekeelsete kodanike arvamuse vahel. 33 protsenti eestikeelsetest ja 44 protsenti venekeelsetest kodanikest on pigem abortide vastu ning 40 protsenti eestikeelsetest ja 21 protsenti venekeelsetest kodanikest pigem poolt. Keskmisest vähem on abortide vastu kõrgema hariduse ja kõrgema sissetulekuga vastajad.
Uuringu viis 2016. aasta jaanuaris läbi Turu-Uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 795 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.