Salakaval lennutromboos ohustab kõiki pikamaareisijaid

Lennutromboos on seisund, mida peaks teadma iga praegune ja tulevane lennureisija, kirjutab Ida-Tallinna keskhaigla tromboosikabineti õde Aire Põder veebilehel Sinu Õde. 1954. aastal kirjeldas USA kirurg John Homans esimest korda seost pikaajalise liikumatu asendi (lennusõit ja autosõit) ning venoosse tromboosi vahel. Tromboosi tekkepõhjuseid on palju, kuid selle üheks põhjustajaks peetakse ka pikamaareise. Praeguseks on teada, et veenitromboos ei ole pelgalt turistiklassi probleem, vaid ohustab kõiki pikamaareisijaid.

Kas lennutromboos erineb tavalisest tromboosist?

Tromboos on seisund, kus veri hüübib veresoonkonna sees ning reisimisega seonduv tromboos ei erine kuidagi n-ö tavatromboosist. Lihtsalt osa reisijaid on tromboosist rohkem ohustatud. Tromboos tekib siis, kui verehüüve ehk tromb blokeerib verevoolu veenis või arteris, takistades või lõpetades selle täielikult. Kui verehüüve tekib arteris, siis on tegemist arteriaalse tromboosiga. Kui verehüüve tekib veenis, siis on tegemist venoosse tromboosiga.

Miks lennutromboos tekib?

Põhjuseid, miks tromboos võib tekkida pikamaareisijatel, on palju. Riskid jaotatakse reisijaga seonduvateks ja reisimisega seonduvateks.

Reisimisega seonduvateks riskideks on:

• Pikaajaline istuv asend, kus istmeserv surub kokku põlveõndla veenid.
• Lennusalongi madal rõhk, mis sarnaneb kõrgmäestiku tingimustega ja soodustab organismis verehüübe teket.
• Enam kui kaheksa tundi kestev reis.
• Mitu järjestikust reisi, kus kahe reisi vahe on alla kahe tunni.
• Nädala jooksul igapäevane lendamine.

Reisijaga seonduvateks riskideks on:

• Istekoht akna all.
• Vähene vedeliku tarvitamine.
• Rohke alkoholi tarvitamine.
• Vähene liikumine lennureisi ajal.
• Unerohtude tarvitamine.

Missugused on lennutromboosi riskifaktorid ja keda see seisund enim ohustab?

Lennureisiga seotud tromboosist on enim ohustatud reisijad, kellel on üks või mitu tromboosi riskifaktorit.

Lennutromboosi riskifaktoriteks on vanus üle 40 aasta, ülekaal, suitsetamine, hiljutine operatsioon, jalatrauma, samuti pikkus > 190 cm ning < 160 cm.

Naiste puhul on omaette riskifaktoriteks suukaudsete antibeebipillide kasutamine ning hormoonasendusravi. Lisaks on riskifaktoriteks aktiivne pahaloomuline kasvaja või krooniline südamepuudulikkus ning eelnev tromboosiepisood.

Millised on lennutromboosi sümptomid, tüsistused ja ravi?

Süvaveenitromboosi tunnusteks on sääre või reie turse, valu, väsimine, krambitunne. Lisaks sellele võib osa trombist veenis lahti tulla ning kanduda verevooluga läbi südame kopsuarterisse, mille tagajärjeks on kopsuarteri trombemboolia. Kopsuarteri trombemboolia tunnusteks on rindkerevalu, kiire pulss, õhupuudus, väsimus, veriköha. See seisund on inimesele eluohtlik.

Tromboosi tüsistusteks võib olla süvaveenitromboosi puhul posttrombootiline sündroom. See on seisund, kus alajäse, milles on olnud tromboos, võib muutuda lillakassiniseks, kuna verevarustus selles on häiritud. Sellele jalale tekivad kiiremini haavandid, mille ravimine on tihti komplitseeritud. Võimalik on edaspidine invaliidistumine.

Raviks kasutatakse verd vedeldavaid ravimeid. Ravi on pikk, vähemalt 3–6 kuud.

Kui inimesel on kunagi olnud tromboos, võib haigus korduda.

Kuidas ja kas on võimalik lennutromboosi vältida?

Lennutromboosi vältimise juures on kõige olulisemateks teguriteks inimeste teavitamine ning individuaalse riski hindamine. Samuti soovitatakse mehaanilise profülaktikana kasutada gradueeritud kompressioonsukki. Kõrge riskiga reisijatele soovitatakse teha verd vedeldavat ravi.

Samuti tuleks pikal lennureisil lennutromboosi vältimiseks vahekäigus aeg-ajalt ringi liikuda ning teha kergemaid kehalisi harjutusi.

Kindlasti ei ole mõtet lennutromboosi profülaktikas kasutada laialt levinud aspiriini, kuna see ei toimi venoosses süsteemis ega kaitse veenitromboosi puhul.

Täpsemat infot saate vaadata veebileheküljelt www.tromboos.ee.