Õuesolek aitab unerütmi paika saada

Triin Ärm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külmema ilmaga tasub valida õige riietus.
Külmema ilmaga tasub valida õige riietus. Foto: Panther Media / Scanpix

Õues ajaveetmine võib aidata paranda inimese und ja panna paika ka tema nn sisemise kella, leiti hiljutises uuringus. 

Teadlased jõudsid järeldusele, et nädal talvistes oludes telkimist aitab keha sisemisel kellal loomuliku valguse ja pimeduse rütmi järgi paika nihkuda ning selle tulemuseks on pikem ööuni, kirjutab HealthDay.

Uurimistulemused näitasid, et looduse valgusrütmiga kohandamine aitas minna õigel ajal magama. Teadustöö käsitleb ka seda, kuidas mõjutab kunstlik valgus inimeste und. Uuringu vanemautor Kenneth Wright tõdes, et on selge, et tänapäevane keskkond mõjutab meie ööpäevarütme. Need omakorda mõjutavad keha 24 tunni jooksul toimuvaid bioloogilisi protsesse, mis sõltuvad osalt ka valgusest ja pimedusest.

Tänapäeval veedavad inimesed vähem aega õues ja rohkem aega kunstliku valguse käes, puutudes kokku ka helendavate telerite, arvutite ja telefonidega.

Eelmises, 2013. aasta uurimistöös leidis Wrighti uurimismeeskond, et nädal suvist telkimist ilma nutitelefonideta pani paika inimeste sisemise kella looduse rütmide järgi. Osalejate süljeproovid näitasid, et unehormooni melatoniini tase muutus võrreldes kodus oldud nädalaga. Melatoniinitase hakkas tõusma päikeseloojangu paiku ja matkajate nn bioloogiline öö saabus ligi kaks tundi varem. Seega mindi tunduvalt varem magama kui kodus ning tõusti samuti varem, päikesetõusule lähedasemal ajal. 

Hiljuti ajakirjas Current Biology avaldatud uuringus jälgisid teadlased viit vabatahtlikult detsembrikuus matkama läinud inimest. Ka nüüd uuriti osalejate süljeproove, et leida inimeste melatoniinitaseme muutuseid. Telkijate bioloogiline öö algas 2,5 tundi varem, rääkis Wright. Tema sõnul tahtsid inimesed varem magama minna. Võrreldes suvise uurimusega oli üks erinevus - matkajad ei tahtnud varem tõusta ja magasid seega kaks tundi kauem kui tavaliselt.

Samas ei saa teadlased siiski välja tuua otsest põhjuse ja tagajärje seost õuesoleku ja parem une vahel. Wright ütles, et pikemalt magamise puhul võisid mängida rolli ka temperatuurid. Näiteks taheti jääda pikemalt sooja telki ja magamiskotti, mitte seista silmitsi hommikuse jahedusega.

Teadlased soovitavad siiski minna õue, eriti talvise päikese kätte ning vähendada õhtuti kunstlike valgusallikatega kokkupuudet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles