Meeste steriliseerimist võib peagi asendada uudne geel

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuest geelist võib olla abi paaridele, kellel juba on soovitud arv lapsi.
Uuest geelist võib olla abi paaridele, kellel juba on soovitud arv lapsi. Foto: Dmitriy Shironosov / Panther Media / Scanpix

Kui seni on meestel laste saamise vältimiseks olnud valida kondoomi ja steriliseerimise vahel, siis nüüd töötavad teadlased välja geeli, mis võib olla sama tõhus kui vasektoomia.

Viimastel aastatel on ravimiettevõtted hakanud üles näitama rohkem huvi meestele mõeldud rasestumisvastaste vahendite väljatöötamise vastu, kirjutab Basic and Clinical Andrology. Teadlased on püüdnud välja töötada meestele mõeldud beebipille, süste ja muidki rasestumisvastaseid vahendeid, kuid seni on tõeliselt tõhusaks osutunud vaid kondoom ja vasektoomia ehk seemnejuhade läbilõikamine. Nüüd arvavad USA teadlased, et on avastanud kondoomivaba meetodi, mille puhul saab mehe viljakuse kergesti taastada juhul, kui ta otsustab, et tahab siiski veel järglasi saada.

See uudne vahend on seemnejuhadesse süstitav polümeergeel, mida katsetati 2016. aastal jäneste peal. Katsed näitasid, et geeli abil saab tagada sajaprotsendise viljatuse, mis kestab nii kaua, kuni geel suhteliselt lihtsa protseduuriga eemaldatakse. Hiljuti katsetasid teadlased uut Vasalgeli nime kandvat rasestumisvastast vahendit ka ahvide peal. Californias asuvas USA riiklikus primaatidega tehtavate uuringute keskuses tehtud katsete tulemused avaldati ajakirjas Basic and Clinical Andrology.

Ahvide seemnejuhadesse süstiti väikese lõikeava kaudu ligikaudu sada mikroliitrit Vasalgeli. Selle tagajärjel tekkis loomade seemnejuhades ligikaudu kahe sentimeetri paksune geelist sein. Ahve turgutati ja jälgiti operatsiooni järel seitse päeva, misjärel nad lasti kokku emaste suguküpsete ahvidega, kellega isased ahvid elasid koos vähemalt kuus kuud. Seitse isast elasid emastega koos aga koguni kaks aastat.

Selleks, et tulemusi saaks hiljem kontrollida, vaadeldi ka kontrollrühma kuulunud ahve, kellele oli eelnevalt tehtud vasektoomia. Kõik ahvid elasid tavalises elukeskkonnas, kus nad olid olnud ka enne operatsiooni ja kuhu kuulus täiesti tavalisi viljakaid ahve.

Kõigi ahvide järglastele tehti isaduse tuvastamiseks geenitest, millest selgus, et pärast Vasalgeliga tehtud operatsiooni ahvid enam järglasi ei saanud. Tavaliselt rasestub samal hooajal sarnastes tingimustes ligikaudu 80 protsenti emastest ahvidest.

Väga tähelepanuväärne on teadlaste sõnul, et uuringu käigus täheldati vaid mõnda üksikut väikest kõrvalmõju, mida esineb sageli ka vasektoomia korral. Näiteks tekkisid ühel ahvil seemnejuhadesse spermast klompjad moodustised, mida esineb inimestele tehtud vasektoomia puhul 60 protsendil juhtudest. Moodustiste tekkimisega ei kaasne aga tavaliselt ühtegi tõsist kõrvamõju. Ahvidel tekivad vasektoomia järel moodustised seemnejuhadesse 15 protsendil juhtudest.

Teadlaste sõnul näitab uuring, et Vasalgelist võib saada ohutum alternatiiv meeste steriliseerimisele. Selleks, et olla kindel, et geel ka inimestele ohutu on ja samamoodi mõjub, on siiski tarvis edasisi teadusuuringuid.

Kondoomi geel siiski alati asendama ei sobi, sest suguhaiguste eest see ei kaitse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles