Diabeediuuringust selgus, et varases elus mikroobidega kokkupuutumine kaitseb teatud haiguste, kaasa arvatud 1. tüüpi diabeedi eest.
Uuring: soolemikrofloorat mõjutades saab diabeeti edasi lükata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kolme eri riigi laste mikrofloorat võrreldes nägime, et Karjala lastel oli soolestikus oluliselt rohkem immuunsüsteemi stimuleerivaid baktereid, näiteks Escherichia coli, samas kui Soome ja Eesti laste mikroflooras domineerisid Bacteroides'e tüüpi mikroobid,» rääkis diabeediuuringu DIABIMMUNE üks autoritest, Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku juhataja professor Vallo Tillmann, kirjutab Med24.
Ta lisas, et Bacteroides-bakterid on olulisemalt laisemad immuunstimulaatorid ja erinevalt E. coli’st ei suuda nad hoida ära diabeedi teket hiirmudelitel. Uuringus suudeti koostöös Bostoni ülikooli teadlastega kindlaks teha ka selle mehhanism. Lipopolüsahhariidid mikroobi pinnal on ained, mis mõjutavad diabeedi teket.
Kahjuks haigust ära hoida nende teadmiste põhjal veel siiski ei saa.
«Uuringud annavad lootust, et mõjutades soole mikrofloorat, võime haiguse avaldumist vähemalt edasi lükata,» lausus Tillmann. Ta lisas, et kuna haigus võib avalduda juba esimesel eluaastal, siis selle edasi lükkamine kas või aasta-kaks, muudaks peredele haigusega hakkama saamise kergemaks.
«Tee sinna on veel pikk, sest loomulikult ei saa me soovitada süüa sisse E. coli’t, mis põhjustaks sooleinfektsioone ja kõhulahtisust,» ütles Tillmann. Kuid ta usub, et kasutades toiduainetööstuse tänapäevaseid meetodeid, on võimalik toota toidulisand või jogurt, mis mõjutaks mikrofloora kujunemist teatud suunas.
Loe uuringu kohta pikemalt Med24st.