Uue vaktsineerimiskava järgi 12-aastaste tütarlaste papilloomiviiruse (HPV) vastu vaktsineerimine on tekitanud kahtlusi, et vaktsiin võib olla seotud mõne raske haiguse tekkega.
Ministeerium hajutab tütarlaste HPV-vaktsiiniga seotud hirme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võimalike kõrvaltoimete pärast tekkinud poleemika tõttu otsustasid Jaapani ametivõimud 2013. aastal lõpetada HPV-vaktsineerimise aktiivse soovitamise, kirjutab sotsiaalmeedia ajaveebis sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Martin Kadai. Vaktsineeritute hulk langes seetõttu 70 protsendilt 1 protsendile.
Hilisemad põhjalikud uuringud ei ole aga tuvastanud võimalikku seost HPV-vaktsineerimise ja kahtlustatud raskete haiguste, näiteks Guillain-Barré sündroomi, komplekse regionaalse valu sündroomi, esimest tüüpi diabeedi, posturaalse ortostaatilise trahhükardia sündroomi ja hulgiskleroosi, vahel.
Euroopa ravimamet on peale läbiviidud uuringuid seisukohal, et HPV-vaktsiinid neid haigusi esile ei kutsu. Ameti kinnitusel on HPV-vaktsiinid ohutud ning vaktsineerimisest saadav kasu haiguste ärahoidmisel ületab selgelt vaktsineerimise kõrvaltoimetega seotud riskid.
Eestis on HPV vastu 2008. - 2015. aastal vaktsineeritud ligikaudu 9000 inimest. Ravimiametile on sellel perioodil laekunud kolm teatist HPV-vaktsiini erimisest tingitud kõrvaltoime kohta. Ühel juhul kirjeldati kõrvaltoimetena paikseid reaktsioone nagu nahalööve ja sügelus ning süstekoha valu. Teisel juhul märgiti lühiajalist teadvuskadu ning kolmas teatis kirjeldas vaktsineerimisega seotud psühhogeenset reaktsiooni, millega omakorda kaasnes higistamine, hirm, halb enesetunne, iiveldus ja pearinglus. Kõik teadaolevad kõrvaltoimed olid ajutised ning kõik kolm patsienti paranesid.
Võimalikud kõrvalmõjud
HPV-vaktsiinidega on vaktsineeritud umbes 100 miljonit inimest üle maailma ja vaktsiini ohutust on jälgitud üle kümne aasta. Seniste uuringute ja kasutamise praktika järgi vastavad HPV-vaktsiinid tänapäeva kõrgetele ravimi ohutusnõuetele. Nii nagu igal ravimil on toime, esineb sellel ka võimalikke kõrvaltoimeid. HPV-vaktsiinid ei ole siinkohal erandiks. Vaktsineerimisjärgselt võivad esineda paiksed kõrvalnähud, sealhulgas süstekoha valu, punetus ja turse. Samuti on kõrvaltoimetena kirjeldatud väsimust, pea- ning lihasvalu, seedetrakti häireid, millega võib kaasneda iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Esineda võib ka sügelust, nahalöövet, kuplade teke nahale (nõgestõbi), liigesvalu ning palavikku (≥ 38 °C). Niisugused nähud on organismi loomupärane vastus vaktsiinile ja normaalne osa immuunsuse kujunemisest. Enamik vaktsineerimise kõrvaltoimetest on siiski kerged või mõõdukad ning mööduvad ilma ravita. Loomulikult ei esine kõrvaltoimed kõikidel vaktsineeritutel.
Mis on HPV?
HPV on viiruslik nakkushaigus, millel on teadaolevalt üle 100 eri tüübi. Erinevad HPV-tüübid võivad põhjustada erinevaid healoomulisi ja pahaloomulisi kasvajaid, sealhulgas emakakaelavähki. Tegemist on peamiselt sugulisel teel leviva viirusega, ent tõenäoliselt on ka teisi nakatumise teid. Nakkus on väga sage ja laialt levinud ning ligikaudu 75% seksuaalselt aktiivsetest naistest ja meestest on mingil eluperioodil HPV-viirusega nakatunud.
Eestis on emakakaelavähki haigestumus üks kõrgemaid Euroopas. Igal aastal haigestub meil ligikaudu 170-180 ning haigusesse sureb umbes 70 naist. 85-100% emakakaelavähkidest on põhjustatud HPV-viiruse nakkusest. Enam kui 70% emakakaelavähkidest on põhjustatud just HPV-tüüpidest 16 ja 18, mille vastu pakuvad kaitset kõik Euroopas kasutatavad vaktsiinid.
Loe pikemalt sotsiaalministeeriumi ajaveebist.