Graafik: kui suurt palka meedikud tegelikult soovivad (4)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Riikliku lepitaja Henn Pärna sõnul oleks kollektiivlepingu sõlmimisel jõudnud meedikute sissetulekud Eesti oludes normaalsele tasemele. «Õed oleksid jõudunud õpetajate palga tasemele ja arstide palk oleks olnud kaks Eesti keskmist,» rääkis Pärn Postimehele.

Väga pikale veninud kollektiivlepingu läbirääkimistel jõutigi selle aasta palgatõusu osas kokkuleppele ning palk oleks pidanud tõusma alates 1. aprillist. Meedikute soovide ja riigi võimaluste vahel on käärid alates 2018. aastast.

 

Haigekassa tänavuses eelarves on tervishoiutöötajate võimaliku palgatõusu katteks reservis 23,6 miljonit eurot. Kuigi palgatõusu osas saadi kokkuleppele, jäi kollektiivleping sõlmimata, sest arstide liit nõudis, et selle lisas peab olema kirjas eriarstiabi ravijuhtude suurendamine vähemalt 2013. aasta tasemeni ning haiglate liit tahtis, et senine ületöö tasustamise kord jääks kehtima.

Meedikute otsus ärritas töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovskit, kelle hinnangul peaks haigekassa palgatõusuks kogutu raha laiali jagama.

Eile teatasid meedikud, et nad on sõlminud eellepingu kinnitamaks, et haiglate ja meedikute  vahel selle aasta palganumbrites erimeelsusi ei ole. Arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul on eelleping piisavaks aluseks lubatud palgatõusuks ka siis, kui kollektiivlepingut ei sõlmita. Samas jätavad meedikud endale eellepinguga võimaluse töörahu katkestamiseks ehk streikimiseks.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles