Personalikulude kärped ajasid kiirabi terviseametiga tülli

Kui kiirabi tänavust eelarvet eelmise aasta omaga võrrelda, on esmapilgul kõigil kiirabiasutustel sel aastal 1,7 miljoni euro võrra rohkem raha. Eesti Kiirabi Liidu juhatuse esimehe Ago Kõrgvee sõnul on aga paljudele asjadele raha hoopis vähem, sest terviseamet lühendas koolitustunni ametlikku kestust ja maksab senisest vähem raha ka ravimite ja meditsiinitarvikute eest.

Eesti Kiirabi Liit terviseameti tegevust õiguspäraseks ei pea, sest riik eelarve vähendamiseks terviseametile käsku andnud ei ole. Selgituste saamiseks on kiirabiasutused pöördunud üheskoos sotsiaalministeeriumi kantsleri poole.

Kõrgvee sõnul makstakse nüüd ebaõiglaselt vähe raha koolitusel viibivatele kiirabitöötajatele ja ka vajalike ravimite ja tarvikute eest on uues eelarves ette nähtud vähem raha, kui tegelikult tarvis oleks. Koolitustunni pikkuseks on nüüd senise 60 minuti asemel 45 minutit ja haiguslehel on kiirabitöötajatel olemasolevat raha arvestades lubatud olla senisest lühemat aega. Tulemuseks on kiirabi eelarve, mis on Kõrgvee sõnul võrreldav 2015. aasta eelarvega, samas kui paljud ravimid on selle aja jooksul kallimaks läinud.

«Kärped tehti põhjusel, et kiirabiteenuse maksumuse arvutamise kokkulepitud metoodika aluseks olevates andmetes on toimunud muudatused,» selgitas Üllar Kaljumäe, terviseameti peadirektori asetäitja tervishoiu alal. Ta kinnitas, et kiirabi personalikulusid vähendati mullusega võrreldes 326 147 euro võrra, kuid rõhutas, et kõigi teenuste hinnad said uude eelarvesse kirja 2006. aastast kehtiva kulumudeli alusel, mille kasutamine on nii kiirabiga kokku lepitud kui ka seadusega kohustuslik.

Kaljumäe sõnul on kärped sotsiaalministeeriumiga kooskõlastatud ja olulised ajal, mil kõigi avalike teenuste, sealhulgas ka muude tervishoiuteenuste kättesaadavust kärbiti. Seda, et terviseamet on kiirabi eelarve sotsiaalministeeriumi kantsleriga kooskõlastanud, kinnitas ka sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialisti Kristel Siiman. «Oleme Eesti kiirabi liidu väited üle vaadanud ning palunud neile veel lisaselgitusi ka terviseametilt, kuid vastuolusid me praegu ei näe,» ütles Siiman.

Haige olemiseks jääb vähem aega

Kõige rohkem raha hoiab riik kokku kiirabitöötajatele ette nähtud haigusraha arvelt. Kui varem oli eelarves arvestatud sellega, et kiirabitöötaja on aastas haige keskmiselt seitse päeva, siis nüüd antakse kiirabiasutustele töötaja kohta raha kuue järjestikuse haiguspäeva eest. See otsus põhineb Kaljumäe sõnul 2014.–2016. aasta andmete põhjal tehtud arvutustel, mille kohaselt olid kiirabitöötajad keskmiselt haiged 5,3 päeva aastas.

Kõrgvee sõnul ei ole haiguspäevade arvu selline piiramine mõistlik, sest möödunud aastal hakkasid viirushaigused levima tavalisest varem ja seni ei ole teada, kui suur osa kiirabitöötajatest ka tegelikult tänavu haigestub või kui ägedaks kujuneb haigus. Kaljumäe on aga veendunud, et ehku peale kiirabile tavalisest rohkem raha ette maksta ei tohiks, sest see tähendaks kergekäelist ümberkäimist riigi rahaga. «Kui tõesti peaks selguma, et sel aastal haigestus tavapärasest rohkem kiirabitöötajaid, siis on võimalik selle eest raha ka tagantjärele maksta,» rõhutas ta.

Pikki lõunapause ei tasustata

Oluline kokkuhoid tuleb ka kiirabitöötajate koolituse arvelt. Selle põhjuseks on Kaljumäe sõnul koolitustunni ja -päeva kestuse arvestuspõhimõtte muutus. «Meil on koolituse rahastamisel kaks tingimust: koolitustund peab olema 45 minutit ja makstakse välja koolituspäeva üldpikkus. Ta selgitas, et näiteks kaheksat akadeemilist, 45-minutilist koolitustundi sisaldav koolituspäev kestab ilma vaheaegadeta 360 minutit ehk kuus astronoomilist tundi. Kuna kaheksatunnine koolitus ei saa järjest kesta, siis on terviseamet teiseks tingimuseks juurde võtnud koolituspäeva üldpikkuse ja maksab veel 60 minuti eest, mis on mõeldud lõuna ja kohvipauside korraldamiseks.

See tähendab, et näiteks seitse astronoomilist tundi kestva koolituse eest maksabki terviseamet nüüd senise kaheksa tunni asemel seitsme tunni tasu. Kaljumäe rõhutas, et kaheksatunnisena reklaamitavad koolituspäevad toimuvadki tegelikult kella 9–16 või 10–17 ehk seitse tundi. Matemaatilise arvutuse kohaselt maksab kiirabi iga koolitustunni kohta 52,5 minuti eest.

Seni hüvitati koolitusega seotud personalikulud kiirabile arvestuse järgi, et koolitustunni pikkus on 60 minutit. Tänavune muudatus põhineb Kaljumäe sõnul 2015. aasta 1. juulil jõustunud täiskasvanute koolituse seadusel. 2016. aasta kiirabi eelarves ei arvestatud tema sõnul uue seadusega seetõttu, et kiirabi eelarve kavand 2016. aastaks oli juba ette valmistatud ja läbi arutatud.

Kulutused võetakse luubi alla

Kõrgvee sõnul võib ravimite ja meditsiinitarvikute vähenenud eelarve tõttu juhtuda, et kiirabil hakkab aasta lõpus nappima ka kõige elementaarsemaid tarvikuid, näiteks kummikindaid. Kaljumäe sõnul on aga senisest väiksem rahastus näiline, sest 2015. aasta teises kvartalis rakendati tööle seitse uut kiirabibrigaadi. Seetõttu oletati, et ravimitele ja meditsiinitarvikutele kulub senisest tunduvalt rohkem raha ja kiirabile nende eest ette nähtud raha suurendati oluliselt. Tegelikult suurenesid 2016. aasta aruande esitanud kiirabiettevõtete andmete põhjal need kulud vaid neljas kiirabiasutuses.  

Kuna osa kiirabiasutuste kulude suurenemine ja teiste kiirabiettevõtete kulude vähenemine ei vasta sama perioodi kiirabi väljakutsete arvu muutusele, siis alustas terviseamet 8. veebruaril 2016. aasta majandustegevuse andmete kontrollimist kiirabiasutustes. Selle käigus uuritakse eraldi ka ravimite ja ühekordsete meditsiinitarvikute kulu. «Kui kulu suurenemine on olnud põhjendatud ja tegemist ei ole lihtsalt suuremate partiide kaupa ravimite sisseostmisega või muu sellisega, siis suurendatakse vastavat eelarvet,» lubas Kaljumäe.

Kärped toimusid Kõrgvee sõnul ka selle arvelt, et 2016. aasta oli liigaasta, kuid 2017. aastas on 365 ööpäeva. Kuna kiirabi personalikulusid rahastatakse ööpäevaringse valmisolekuteenusena, siis vähenes personalieelarve selle arvelt 70 641 euro võrra.

Kiirabiautode hind tekitab arusaamatusi

Kõrgvee sõnul on uues eelarves ka palju asju, mille eest terviseamet maksab tegelikest kulutustest vähem. Üks selline hädavajalik kuluartikkel on tema sõnul kiirabiautod. Sel aastal oleks Tartu kiirabil Kõrgvee sõnul vaja soetada kuni viis uut autot, mille tegelik maksumus on tema hinnangul ligikaudu 100 000 eurot, kuid terviseamet eraldab raha tunduvalt vähem.

Kaljumäe hinnangul ei ole väide, et kiirabiauto nii palju maksma läheb, mõistliku autovaliku korral realistlik. Terviseamet eraldab Kaljumäe sõnul kiirabile nii-öelda tavalise kiirabiauto ostmiseks ettemaksuna 78 529,40, millele lisandub sidevahendite eest makstav raha. Senised terviseameti arvutused näitavad aga, et kiirabiauto tavaliselt üle 78 000 euro ei maksa, samas kui hea pakkumise saanud kiirabibrigaadidel on lihtsama varustusega autode ostmisel raha ülegi jäänud.

Otsused tehti salaja

Kõige rohkem vihastab Kõrgveed asjaolu, et tema sõnul tehti muudatused kiirabiasutuste selja taga. Eelmise aasta detsembris toimus kiirabiasutuste ja terviseameti kohtumine, kus tehti möödunud aastast kokkuvõte ja arutati ka tulevikuplaane, kuid kavandatavaid kärpeid ei maininud terviseameti esindajad Kõrgvee sõnul mitte poole sõnagagi. «Saan aru, et paljud asjad otsustataksegi kabinetivaikuses ja siis antakse meile tagantjärele teada. Lepingupartneritega peaks lepingutingimusi arutama, mitte neid lihtsalt allakirjutamiseks andma,» rõhutas Kõrgvee.

Kaljumäe tõdes, et koolitustunde puudutavat muudatust oleks võinud detsembris toimunud kohtumisel tõesti arutada. Ta rõhutas siiski, et ülejäänud muudatused ei olnud terviseametile veel teada, sest andmed, mille põhjal otsused tehti, laekusid alles selle aasta alguses.

Kõrgvee ja Kaljumäe on siiski ühel meelel selles osas, et kiirabi meedikute töö kvaliteet muudatuste tõttu vähemalt esialgu kannatada ei saa.

Kiirabiasutuste personalikulude kärped eurodes

• Haigestunud töötaja asendamisega seotud personalikulud: 124 054
• Kiirabitöötajate koolitus: 111 024
• Haigestunud töötajaga seotud personalikulud: 20 429
• Lühem aasta: 70 641
• Ravimid ja meditsiinitarvikud: 48 447
• Kokku: 326 147