Kas sinu vorm võib kaasa aidata haiguse tekkimisele? Paljud arstid igatahes nii arvavad ja hiljutine Ameerika meditsiiniühenduste ajakirjas (Journal of the American Medical Association) avaldatud uuring tõestas sama.
Milline kehakuju tüüp on haigustele kõige vastuvõtlikum?
26. veebruar 2017, 18:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artiklist ilmnes, et need, kellel on geneetiline kalduvus ühe teatud kehatüübi poole, põevad sagedamini II tüüpi diabeeti ja südamehaiguseid, kirjutas Fox News. Sellist kehatüüpi nimetatakse õunakujuliseks - kõhuümbermõõt on suurem kui puusa ümbermõõt. Teiste sõnadega tähendab, et seda tüüpi inimene kannab enamikku oma keharaskusest keskel.
Pirnikujulistel kehadel jaotub raskus pigem keskkohast alla poole - puusadele ja jalgadele. Liivakella kujuga inimestel on raskust nii üleval kui all pool, aga vöökoht on tuntavalt eristatav. Tuubikujulistel inimestel on keharaskust igal pool, sest nad on piisavalt pikad, et see ühtlaselt ära jaotada.
Kõikidest nendest erinevatest kehakuju tüüpidest on arstide sõnul õunakuju just ohtlikem, sest need inimesed kannavad kõige rohkem organite ümber ladestunud rasva, vastupidiselt teistele kehatüüpidele, kus rasvkude asub pigem naha all.
Liigne organite vaheline rasv põhjustab rasvhapete maksa ja lihastesse jõudmist ning see hakkab juba kehas muutusi põhjustama. Muutused võivad tähendada seda, et tõuseb risk diabeedile, südame haigustele, insuldile ja teistele tervisehädadele.
Hea uudis on aga see, et kõik õunakujulise kehaga inimesed saavad enda abistamiseks midagi ette võtta
1. Söö puhast toitu. Tuleb süüa lihtsaid asju, neid mille koostisosasid sa reaalselt tunned, näiteks reaalset liha, mitte poes valmis tehtud kotlette ja puu- ning juurvilju.
2. Ole aktiivne. Treenimine on teine oluline osa tervislikust eluviisist. Peamine põhjus, miks eriti just vanemas eas rasv kõhule kogunema hakkab on see, et ei olda enam nii aktiivsed. Selleks, et taas liigutamisega sõbraks saada, tuleks leida ala, mis pakub endale huvi, olgu selleks siis ujumine, rattasõit või kasvõi jalutamine - peaasi, et suudaksid oma plaanist kinni pidada.
3. Ära keskendu ainult ühele kehaosale. Proovi mõelda kogu tervisliku seisundi peale, mitte pidada plaani, et ainult kõhuvoldist oleks tarvis lahti saada. Kõik ülekilod on ühtmoodi üleliigsed.
4. Tunne riske. Kahjuks ei saa me muuta oma geneetilist tausta, seega tuleb vaeva näha sellega, mis meile antud. Need, kellel on ülekaal just kõhu piirkonnas, peaksid kõvasti keskenduma tervislikele eluviisidele, eriti kui sugupuu vanematel generatsioonidel on olnud soodumus südamehaigusteks või diabeediks.