Mille poolest erinevad HIV ja AIDSi sümptomid?

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
HIV kiirtest aitab ohtlikku nakkust avastada.
HIV kiirtest aitab ohtlikku nakkust avastada. Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi sõnu «HIV» ja «AIDS» kasutatakse sageli samas tähenduses, on nendel diagnoosidel mõned väga olulised erinevused.

HIV on viirus, mis ründab keha immuunsüsteemi kuuluvaid CD4 vererakke ja vähendab keha võimet haiguste vastu võidelda, kirjutab Medical News Today. Kuigi inimese organism on võimeline enamikust viirustest võitu saama, ei suuda HIV-nakkuse saanud inimese keha kunagi täielikult HIVst lahti saada.

AIDS kujuneb välja paljudel HIVga nakatunud inimestel ja see on selle nakkushaiguse viimane, kolmas staadium. Kui inimesel on AIDS, siis on tal kindlasti ka HIV, kuid selle viiruse olemasolu organismis ei tähenda veel tingimata, et inimesel on ka AIDS. Kui HIV jääb ravita, siis kujuneb AIDS tavaliselt välja kahe kuni 15 aasta jooksul pärast seda, kui inimene HIVga nakatub. Kui inimene ravimeid võtab, võib aga tema elu kesta sama kaua kui normaalse tervise juures oleval, HIV nakkuseta inimesel.

Kui HIV jääb ravimata, siis kasvab ka oportunistlike nakkuste risk. Need on nakkushaigused, mida esineb sagedamini nõrgema immuunsüsteemiga inimestel. Sellised nakkused on näiteks teatud vähiliigid, kandidoosi nimeline seenhaigus (pärmiseente liigne vohamine), silmanägemist mõjutav tsütomegaloviirus, eluohtlik seenhaigusest põhjustatud kopsupõletik, toksoplasmoos ja tuberkuloos.

Sümptomid

HIV sümptomid võivad olla väga erinevad, olenevalt inimese organismi iseärasustest ja haiguse staadiumist.

Levinumad HIV varased haigusnähud on:

  • palavik ja külmavärinad
  • öine higistamine
  • lihasvalu
  • lööbed
  • kurguvalu
  • üldine kurnatus
  • paistes lümfisõlmed
  • suuhaavandid

Kõigil HIVga nakatunud inimestel neid sümptomeid siiski ei esine ja mõnel juhul võib haiguse peiteaeg olla isegi üle kümne aasta.

Pärast varast faasi muutub HIV krooniliseks haiguseks. Sel juhul on viirus kehas endiselt olemas ja mõjutab inimese organismi, kuid paljuneb seal palju aeglasemalt kui alguses. Kui HIV on muutunud krooniliseks, siis ei pruugi inimesel olla ühtegi haigusnähtu.

Kui inimesel on välja kujunenud AIDS, siis on tema haigusnähud seotud erinevate nakkustega, mis tekkivad nõrga immuunsüsteemi tõttu.

Mõned levinumad sümptomid on:

  • korduvad palavikud üle 38,5 °C
  • haavandid suus, pärakus ja suguelunditel
  • kiire kaalulangetus
  • kopsupõletik
  • neuroloogilised probleemid, mis hõlmavad ka mälukaotust
  • lümfisõlmede pidev suurenemine
  • väga suur kurnatus
  • nägemishäired
  • krooniline kõhulahtisus

Kui inimesel tekkib kahtlus, et ta võib olla nakatunud HIVga, siis tuleks kindlasti pöörduda testi tegemiseks arsti poole või osta apteegist HIV kiirtest, sest pelgalt sümptomite põhjal seda haigust diagnoosida ei ole võimalus. Inimesel, kes teab, et on HIVga nakatunud, tuleks aga kiires korras vajaliku ravi saamiseks ja teiste nakatamise vältimiseks arsti poole pöörduda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles