Värske uuring: kas naised ja mehed reageerivad kuumusele erinevalt?

Kuumas ruumis higistavad väikesema kehakaaluga inimesed vähem.

FOTO: Arne Trautmann / Panther Media / Scanpix

Kui seni on arvatud, et mehed ja naised reageerivad kuumusele erinevalt, siis värskest uuringust selgub, et tegelikult sõltub keha käitumine kuuma korral eelkõige hoopis kehakaalust.

Ajakirjas Experimental Physiology avaldatud Austraalia ja Jaapani teadlaste uuringust selgub, et keha reageerib kuumusele vastavalt sellele, missugune on inimese kehakaalu ja keha pindala suhtarv. Suuremad inimesed higistavad kuumaga kohanemiseks rohkem.

Selle tulemuseni jõudsid teadlased pärast seda, kui nad olid analüüsinud 36 mehe ja 24 naise keha funktsioone. Uuringus osalenud olid väga erineva kehakaaluga ja kõik nad olid hea tervise juures.

Katsealused viibisid esialgu ruumis, kus õhutemperatuur oli 28°C ja õhu suhteline niiskus 36 protsenti. Nad puhkasid seal 20 minutes ja läksid seejärel 45 minutiks kuuma ruumi. Sama katset korrati ka vahetades ruume kiirema aja järel.

Teadlased hindasid seejuures vereringlust käsivarres ja keha veresoonte käitumist ning avastasid, et keha käitumine kuuma käes sõltub 10–48 protsendi ulatuses kehakaalu ja keha pinna suhtarvust. Seevastu sooliste erinevuste arvele panid teadlased alla viie protsenti organismis kuumaga toimunud muudatustest.

Teadlased leidsid ka, et väiksemad naised ja mehed, kelle kehapind on kehakaaluga võrreldes suurem, tulevad kuumaga toime pigem tänu veresoonte laienemisele, mitte higistamisele.

Terve inimese kehatemperatuur on tavaliselt 36,5–37,5 °C. Kui õhutemperatuur tõuseb või kasvab, siis saadab keha ajule signaali, mis annab märku muudatustega kohanemise vajadusest. Külma ilmaga ahenevad veresooned soojuse hoidmiseks, kuuma ilmaga veresooned laienevad ja inimene hakkab higistama, et liigsest kuumusest vabaneda