Kui tõenäoline on kunstliku viljastamise abil lapsi saada?

Eleen Laasner
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljatusravi aitab naistel rasedaks jääda.
Viljatusravi aitab naistel rasedaks jääda. Foto: SCANPIX

Valdav osa viljakusmurega paaridest saab meditsiini abil lapsevanemateks. Keskmine õnnestumise protsent on 30-35, kuid mitme protseduuri järel õnnestub lapsevanemateks saada isegi kuni kolmveerandil paaridest.

Viljatusravi õnnestumine on väga individuaalne, kirjutasid Terviseuudised. Kui keskmiselt õnnestub kolmandik protseduure, siis näiteks Nova Vitas oli 2016 II poolaastal alla 34-aastaste naiste seas kliiniliste raseduste hulk 55,5 protsenti, mis on märksa üle Euroopa keskmise. 

Küsimustele vastab kliiniku kvaliteedijuht ja embrüoloog, PhD Karin Rosenstein.

Millal oleks õige aeg mõelda lapse saamisele?

Bioloogiliselt oleks naine vast kõige küpsem saama lapsi kahekümnendates eluaastates. Eestis on esmasünnitaja keskmine vanus 27, see tähendab, et tegelikult päris paljud naised saavad oma esimese lapse pärast 30. eluaastat. Kõigepealt on vaja lõpetada koolid, seejärel teha karjääri, reisida ning loomulikult peaks olema kõrval ka õige inimene, kellega soovitakse pere luua. Samas, kui oodata, millal kõik kriteeriumid pere loomiseks oleks täidetud, ei pruugi naisel olla enam piisavalt munarakke.

Kas munarakke siis elu jooksul naisel juurde ei teki?

Iga tütarlaps sünnib kindla arvu munarakkudega, mis tema elu jooksul hakkavad vähenema. Teatavasti vanuse kasvades viljakus langeb ning mõnikord on munarakkude hulk oluliselt vähenenud juba enne 40. eluaastat. Kui lapsesaamist soovitakse teadlikult edasi lükata, tasuks regulaarselt oma viljakust kontrollida. Arstid saavad hinnata munarakkude ligikaudset reservi ning ultraheliuuringu abil on võimalik tuvastada muutusi emaka anatoomias.

Mis vanuses naised peaks siis oma viljakust kontrollima?

Kõik naised peaks igal aastal käima günekoloogi juures kontrollis. Eraldi viljakuse kontrolli võiks tulla enne 30. eluaastat. Kui naine soovib teadlikult pereloomist edasi lükata, on võimalik munarakud külmutada. Nova Vital on olemas oma munaraku pank.

Säilitatud munarakke saab vajadusel tulevikus kasutada lapsesaamise eesmärgil. Lisaks on munaraku pangas külmas juba loovutatud doonormunarakke, mida saavad kasutada naised, kellel enda munarakke ei ole või nende kvaliteet on oluliselt langenud.

Kas mehed saaksid ka oma viljakust hinnata ja seemnerakud panka panna?

Mees saab anda kliinikus spermaanalüüsi, mille põhjal hinnatakse seemnerakkude hulka, nende liikuvust ja väljanägemist. 

Meil on olemas spermapank, kus mehed saavad hoiustada oma seemnerakke, nt kui ees ootab keemia- või kiiritusravi. Lisaks säilitame spermapangas doonorspermat.

Millal peaks murelik paar arsti juurde pöörduma?

Viljatust defineeritakse tavaliselt kui võimetust jääda lapseootele vaatamata regulaarsele suguelule. Kui paaril ei ole õnnestunud rasestuda ühe aasta jooksul, on soovitatav pöörduda viljatusraviga tegeleva arsti poole.

Mis on viljatuse põhjused?

Viljatuse põhjused võivad olla väga erinevad: naisepoolsed (nt ovulatsioonihäired, munajuhad on sulgunud, endometrioos, emaka probleemid, varajane menopaus), mehepoolsed (nt geneetilised või anatoomilised põhjused, suguteede põletikud) või mõlemapoolsed. Teatud juhtudel jääb viljatuse põhjus selgusetuks. Viljatuse kujunemisel on kindlasti oma osa ka inimese elustiilil ning keskkonnal.

Mis on IUI, IVF, ICSI, FET?

Et aidata viljatuid paare, on välja töötatud kunstliku viljastamise meetodid. Neist lihtsaim on IUI (intra uterine insemination), mille puhul viiakse mehe seemnerakud spetsiaalse kateetri abil naise emakasse, arvestades munaraku ovulatsiooni aega. Kui IUI protseduur ei ole tulemuslik, minnakse edasi IVF (in vitro fertilization) protseduuriga, kus naise ja mehe sugurakud pannakse kokku laboritingimustes. Raskema mehepoolse viljatuse korral tehakse ICSI (intracytoplasmic sperm injection) protseduur, mille käigus süstitakse üks seemnerakk otse munarakku. 

Peale IVF/ICSI protseduuri kasvatatakse embrüoid laboritingimustes 2–6 päeva ning valitakse 1–2 embrüot (harva 3 embrüot) naise emakasse siirdamiseks. Kui protseduurist jääb üle hea kvaliteediga embrüoid, on need võimalik külmutada ja kasutada tulevikus FET (frozen embryo transfer) protseduuris.

Kas spermaanalüüs on vajalik?

Kuna paari viljatuse põhjused võivad olla nii mehe- kui ka naisepoolsed, on kindlasti oluline uurida ka mehe seemnerakke. 

Spermaanalüüs annab kiire ülevaate seemnerakkude kvaliteedi kohta ja aitab arstil otsustada, millist viljatusravi meetodit konkreetse paari puhul kasutada.

Loe pikemalt Terviseuudistest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles