Kümme toitu, mille tarbimine võib olla elu ja surma küsimus

Ameerika Ühendriikides asuva Tuftsi ülikooli teadlaste värskest uuringust selgub, et inimestel, kes söövad vähem soola ja liha, kuid rohkem pähkleid ning köögi- ja puuvilju, on tunduvalt väiksem oht jääda südamehaigustesse, kirjutab NBC News.

Teadlaste sõnul tuleks süüa rohkem järgmisi toite:

• pähklid
• oomega-3 rasvhapete poolest rikkaid mereannid
• köögiviljad
• puuviljad
• täisteratooted
• polüküllastumata rasvhapped (näiteks sojaubadest, maisist, kreekapähklitest või linaseemnetest pressitud õli)

Vähem tuleks süüa järgmisi toite või toitaineid:

• naatrium
• töödeldud liha
• suhkruga magustud joogid
• punane liha

Tuftsi ülikooli teadlane Renata Micha ja tema kolleegid panid nimekirja kokku pärast seda, kui olid analüüsinud paljusid uuringuid, milles käsitleti kokku 16 000 inimese 1999.–2012. aastal kogutud andmeid. Uuringute käigus täitsid vabatahtlikud aastaid toidupäevikuid. Seejuures jälgiti nende tervist, et näha, mis sellega aja jooksul juhtub.

2012. aastal kirjutas sama teadlaste meeskond, et 45 protsenti südamehaiguste, insuldi ja diabeedi tõttu surnud ameeriklastest oleksid võinud veel elada, kui nad oleksid jälginud kümmet menüüga seotud soovitust. Nüüd analüüsisid nad olemasolevaid uuringuid, et teada saada, kui palju mõjutab iga nimetatud kümnest toitumisega seotud harjumustest südamehaigusesse suremise riski.

Micha ja tema kolleegide arvutuste järgi oli 9,5 protsendis surmades süüdi liiga suure soolakoguse (üle 2000 milligrammi päevas) söömine. 8,5 protsenti surmadest võib teadlaste hinnangul panna vähese pähklite söömise arvele (vähem kui peotäis päevas). Peaaegu sama palju, 8,2 protsenti surmadest, oleks võinud ära jääda, kui haigestunud inimene ei oleks söönud nii palju töödeldud liha, ja 7,8 protsenti surmadest juhul, kui söödud mereandide kogus oleks olnud suurem.

Uuringust jäid välja monoküllastunud rasvhapped, D-vitamiin, magneesium, kaltsium, antioksüdandid, piimatooted, kakao, kohv ja tee, sest nende ainete kasulikkuse kohta ei suutnud teadlased enda sõnul piisavalt tõendeid koguda.

Inimesed on erinevad

Teadlaste hinnangul sõltub toidu mõju siiski inimeste vanusest, soost ja etnilisest kuuluvusest. Alla 65-aastastele täiskasvanutele ameeriklastele said kõige sagedamini saatuslikuks magusad joogid ja töödeldud liha. Üle 65-aastastele mõjusid kõige rängemalt liiga rohke soola ja liiga vähene pähklite ja köögiviljade söömine.

Samuti mõjutas toitumine valge nahavärviga inimestest rohkem mustanahalisi ja latiinosid. Eriti suurt erinevust märkasid teadlased suhkruga magustud jookide tarbimist võrreldes. Kui mustanahalistel oli südamehaigustest põhjustatud surmadest magusate jookidega seotud 53,1 protsenti, siis latiinodel oli see näitaja 50 protsenti ja valge nahavärviga inimestel 42,8 protsenti.

Ameerika Ühendriikides asuva Johns Hopkinsi Bloombergi tervishoiukõrgkooli õppejõu dr Lawrence Appeli sõnul võivad uuringu tulemused siiski olla liialt lihtsustatud. Näiteks tekib tema sõnul küsimus, kas tervist enim mõjutavate toitumisvalikute hulka oleks pidanud lisama küllastunud rasvhapped, mille asendamine küllastumata rasvhapetega vähendab mõne uuringu kohaselt oluliselt ohtu haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse. «Ükskõik, kas autorid üle- või alahindavad parema toitumise potentsiaalseid mõjusid, on need eelised olulised ja õigustavad toitumise parandamiseks tehtud poliitilisi otsuseid,» lisas Appel siiski uuringuga koos avaldatud kommentaaris.

Varasemad uuringud on samuti näidanud, et pähklite, köögi- ja puuviljade, täisteratoodete ning oomega-3 rasvhappeid sisaldavate toitude söömine võib tervist oluliselt parandada. Menüü, kuhu kuulub rohkesti puu- ja köögivilju, taimeõlisid ja täisteratooteid, aitavad vähendada ka ohtu haigestuda vähki, Alzheimeri tõppe ja diabeeti.