/nginx/o/2017/03/24/6486525t1h0844.jpg)
Nutiseadmete ja arvutite plahvatuslik kasutamise kasv toonud silmadele sinise valguse ülekaalu, mis mõjutab neid rohkem kui karta oskame, rääkis Tallinna tervishoiu kõrgkooli optomeetria õppetooli lektor MSc Vootele Tamme.
Kui ohtlik on hilisõhtul sinine valgus?
25. märts 2017, 19:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tamme sõnul on inimese silmas lisaks kepikestele ja kolvikestele retseptorid, mis reageerivad sinisele valgusele, kirjutab Terviseuudised. Need rakud pole seotud nägemisteravusega, vaid pigem ärkveloleku ja unetsükliga. Kõrge energiaga sinine valgus tuleb pärast UV-kiirgust.
«Oletatakse, et see põhjustab silmas pöördumatuid kahjustusi, aga tõestatud seda pole,» rääkis Tamme. Samas on sinine valgus kõikjal meie ümber, saades alguse päikesest tulevast valgusest ja tehes ka taeva siniseks. Kõige rohkem mõjutab sinine valgus meie unerütmi. «Loomulikus olekus kasutab inimene sinist valgust ärkveloleku ja magamise rütmi reguleerimiseks. Siit tuleneb mõiste kronobioloogia,» ütles Tamme.
Sinine valgus tekitab inimese kehas melanopsiini, mis hoiab meid ärkvel. Melanopsiinitaseme vähenedes tekib melatoniin, mis uinutab. «Õhtupoole me enam ei ole aktiivselt sinises valguses ja algab melatoniini sekretsioon, muutume uniseks,» selgitas Tamme. Soolestiku töö aeglustub, vererõhk alaneb. «Hommikul melatoniinitase alaneb, vererõhk tõuseb ja algab uus päev. See on niinimetatud tisirkadiaanrütm.,» lisas ta.
Probleem on tema sõnul selles, et õhtul melatoniini tekke loomulikul ajal ollakse hoopis arvutis, mängitakse, vastatakse e-kirjadele või tšätitakse. Nii jääb melatoniin eraldumata ja und ei tule.
Selleks, et tuleks hea uni, peab melanopsiini tekke pidurdus algama 1,5 kuni kolm tundi enne magamajäämist, siis tuleb hea uni. Seega, ei tohi vahetada üht ekraani teise vastu, kui und ei tule. Tamme sõnul on ka soovitatud saada päevasel ajal võimalikult palju valgust: siis tuleb õhtul hea uni.
Sinine valgus reguleerib Tamme sõnul meie magamise ja unetsükleid, teeb erksaks, parandab mälu ja kognitiivseid oskusi, tekitab kõrgendatud meeleolu. Samas põhjustab nn computer vision syndrome´i (CVS) ja väidetavalt suurendab vähitekke riski, diabeedi, südame-veresoonkonna haiguste ja ülekaalulisuse riski.
Ööklubid ja baarid kasutavad aga sinise valgusega seonduvat ära selleks, et sinna pidutsema tulnud inimesi ka kõige väärtuslikumal uneajal ärkvel hoida.
Loe täismahus artiklit portaalist Terviseuudised.