/nginx/o/2017/04/06/6523193t1h78eb.jpg)
Selle aasta esimeses kvartalis võttis välismaal töötamiseks vajaliku tõendi terviseametist 27 tervishoiutöötajat, samas kui möödunud aastal palus tõendit ametilt kokku 66 tervishoiutöötajat.
Tervishoiutöötajad ihkavad taas välismaale
6. aprill 2017, 10:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseamet avaldas teisipäeval oma kodulehel statistika tervishoiutöötajate kohta, kes on ametilt taotlenud välismaale siirdumiseks vajalikku tõendit. Lisaks kutse ja oskuste tõendamisele peavad välismaale suunduvad meedikud küsima terviseametilt ka hinnangut oma reputatsioonile.
2017. aasta esimeses kvartalis võttis ametist tõendi 27 tervishoiutöötajat: kümme arsti, kaks ämmaemandat ja 15 õde. Kogu eelmise aasta jooksul võttis tõendi 66 tervishoiutöötajat, kellest 28 olid arstid, 29 õed, seitse hambaarstid ja kaks ämmaemandad.
Möödunud aastate kogemus näitab, et tegelikult läheb teise riiki tööle ligikaudu 55–60 protsenti tõendi võtnud tervishoiutöötajatest.
Need arvud sisaldavad ka korduvalt väljastatud tõendeid, välja arvatud samal aastal korduvaid. Näiteks võtab arst tõendi üldarstina. Residentuuri lõpetades vajab sama arst tõendit eriarstina, et saada välisriigis eriarsti tunnustuse. Samuti vajatakse korduvat tõendit, kui liigutakse hiljem ühest välisriigist teise.
Aastate jooksul on mitmed tervishoiutöötajad võtnud neli kuni viis tõendit, aga töökoht on neil sellele vaatamata Eestis. Mõningatel erialadel osutatakse niinimetatud e-teenust (näiteks radioloogia). Samuti võib tervishoiutöötaja samaaegselt teises riigis töötades jätkata töötamist ka Eestis – ennekõike on see Soome siirdunud tervishoiutöötajate puhul nii. Seega annab terviseameti statistika üksnes orienteeruva ülevaate tervishoiutöötajate liikumisest.