Tööinspektsiooni statistika põhjal võib öelda, et kutsehaigus ei ohusta vaid kauaaegseid töötajaid, see võib tabada inimest õige noorelt.
Kutsehaigus võib tabada noorelt
10. aprill 2017, 19:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noorim, kellel kutsehaigus diagnoositi, oli 37-aastane, kirjutatakse portaalis tooelu.ee. Haigestunute keskmine vanus oli 53,1 eluaastat. Samas tööst põhjustatud haigestumise diagnoosi saanutest oli noorim vaid 26-aastane, kelle haigus kujunes välja vaid kuue aastaga.
Aastas diagnoositakse Eestis peaaegu 150 töökeskkonnaga seotud haigust. Üle poole haigestunutest on naised ning eelkõige oskus- ja käsitöötegijad.
2016. aastal diagnoositi kutsehaigestumisi 39 inimesel. Lisaks tuvastati 95 inimesel tööst põhjustatud haigestumine ehk nende haiguse puhul on küll tõendatud põhjuslik seos haiguse ja töökeskkonna vahel, kuid töökeskkond ei ole peamine haiguse põhjustaja.
Enim on kutsehaigusest ohustatud toiduainetööstuste ning põllumajanduse töötajad, aga ka teenindustöötajad, seadme- ja masinaoperaatorid. Haigestumist põhjustavad jätkuvalt kõige rohkem füsioloogilised ohutegurid: korduvad ja ühetaolised liigutused, kus tuleb jõudu rakendada, üleväsimust põhjustavad tööasendid ehk sundasendid, raskuste käsitsi teisaldamine ja raske füüsiline töö. Peamiselt on vaevused seotud õlapiirkonna, käte ja seljaga.
«Mõtteviis, et üks ergonoomiline lahendus sobib kõigile töötajatele, läheb vastuollu isegi seadusega,» nentis tööergonoomika alal magistrikraadi kaitsnud Janika Rõõmus.
Loe pikemalt tooelu.ee-st.