/nginx/o/2016/12/28/6209057t1hf686.jpg)
Puukentsefalliiti esines mullu vaid 81 korral, tänavu pole ühtegi juhtu veel ette tulnud.
Kas vaktsineerimise kasu või on puukentsefaliit kadumas? (1)
17. aprill 2017, 10:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas tegu on vähenenud ohuga või on vaktsineerimisest nii suur kasu, uuris Terviseuudised. Selgub, et nii seda kui ka teist.
Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar rääkis, et tegelikult on suhteliselt väikest (80-90 juhtu) puukentsefaliidi haigusjuhtude arvu viimase kahekümne aasta jooksul Eestis täheldatud kuueaastaste perioodidega. See vastab puukide elutsükli varieerumisele/pikkusele. Viimast omakorda mõjutab näiteks puukide toidulaua rikkus või vaesus. Puugid imevad näiteks näriliste, veiste, kitsede, põtrade ja hirvede verd. Nemad on ühtlasi puukentsefaliidi viiruste pärisperemehed ja säilitajad looduses.
Seega sõltub puukide arvukus looduses nende loomade arvukusest meie ökosüsteemis. «Kindlasti mõjutab puukide arvukust ka meie kliima ja ilmastik, sest puuk vajab elutegevuseks niiskust,» lausus Kutsar.
Lisaks on tema kinnitusel vähendanud kokkupuude puukidega ning aastatega on kujunenud märkimisväärne immuunsust omavate inimeste kiht, kuna aastas lisandub umbes 30 000 immuniseeritud ja korduvimmuniseeritud ehk immuunsust pikendanud inimest.
Loe pikemalt Terviseuudistest.