Eesti lapsed vajavad enam liikumist ja vähem ekraaniaega, siis paraneks hinded

Külli Haav
, terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna 9. lasteaia lapsed hullavad
Tallinna 9. lasteaia lapsed hullavad Foto: RAIGO PAJULA/PM/SCANPIX BALTICS

Vanemate istuv eluviis kandub edasi ka lastele, tunneb südamekuul muret Eesti Terviseedenduse Ühing.

Uuring 2–10-aastaste laste kohta näitab, et selles vanusegrupis liigub 60 minutit keskmise kuni kõrge intensiivsusega iga päev vaid 13 protsenti tüdrukutest ja 27 protsenti poistest. Eesti kooliõpilaste 2013/2014 aasta tervisekäitumise uuringu järgi liigub soovitusliku ühe tunni päevas keskmiselt vaid 14 protsenti koolilastest. Täiskasvanutest vanuses 16–64 eluaastat on piisavalt aktiivsed (2–3 korda nädalas ja rohkem) 34 protsenti meestest ning 36 protsenti naistest.

Põhjamaade tervisekonverentsil, kus käsitleti liikumise olulisust meiega sarnaste ilmastikuoludega maades, leiti negatiivse stsenaariumina, et arenenud riikides on 25% lastest aastaks 2050 rasvunud ning 30% ülekaalulised.

Igapäevast füüsilist aktiivsust seostatakse aju ja kognitiivse tunnetuse arenguga, lisaks õppetulemustega nagu õpiedukus ja käitumine klassiruumis. Kuna motoorsete oskuste taseme, füüsilise aktiivsuse ja rasvumise vahel valitseb tugev seos, tuleb ETÜ sõnul endilt küsida, kuidas saada lapsed end füüsiliselt arendama.

Vaatamata pingutustele tõsta laste aktiivsust, on ainult 21% poistest ja 16% tüdrukutest Inglismaal läbi viidud uuringu tulemustel soovitusliku tasemeni füüsiliselt aktiivsed. Inglismaal andmetel on väga vähesed lapsed üldse teadlikud sellest, mis on füüsilise aktiivsuse soovituslik norm. Põhilisteks takistusteks aktiivsuse taseme tõstmisel olid perede ajalised piirangud, ilm ja igasugused nö ekraanid. Kuna igasugused „ekraanid“ (televiisor, arvuti jne) on sõltuvust tekitava loomuga, oli väga vähestele lastele vanemate poolt seatud mingisugused piirangud nende kasutamiseks. Soomes läbi viidud uuringu alusel on vähem kui veerand täiskasvanutest ning alla poole eelkooliealistest lastest piisavalt füüsiliselt aktiivsed. Soovides saavutada paremaid õpitulemusi, peaks lisama laste koolipäevadesse enam liikumist.

Terviseedendajad soovitavad:

  • Tea ja jälgi enda ja oma pereliikmete igapäevast liikumisaktiivsust.
  • Võtke ka perega ette tegevusi, mis suunavad liikuma.
  • Planeeri ja rakenda perekeskselt ekraanivabu tegevusi, lepi lastega kokku vabaaja ekraaniaja piirang.
  • Teadvusta endale ja lastele, et edukaks õppimiseks ei piisa vaid raamatutest, aju arenguks on vajalik ka piisav liikumine.

Aprillis tähistatakse üle-Eesti südamekuud, see on kasvanud varasemast traditsioonilistest südamenädalatest, mida tähistati aprilli kolmandal nädalal. Südamekuul- ja nädalal juhib Eesti Tervisedenduse Ühing koos Eesti Liikumistervise Innovatsiooni Klastriga tähelepanu kõigi, aga eelkõige laste ja noorte liikumisaktiivsuse vajalikkusele. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles