Maailmas kannatab depressiooni all ligemale 400 miljonit inimest ja see on üks peamisi töövõimetuse põhjuseid. Eestiski esineb seda üha enam. 2013. aastal diagnoositi depressiooni haigusjuhte umbes viiendiku võrra rohkem kui 2000. aastal. Perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli dotsent Kadri Suija tutvustab äsja valminud depressiooni auditit ning räägib, kuidas depressiooni ära tunda ja ravida.
Depressiooniks nimetatakse püsivaks muutunud masendusetunnet, mis mõjutab inimese argielu. «Kõigil meist võib olla päevi, kui tuju on halb ja asjad ei õnnestu, kuid see ei ole veel depressioon,» selgitab Kadri Suija. «Depressiooni tunnused on kaebused, nagu alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, tihti ka unehäired, keskendumisraskused, isumuutused, alanenud enesehinnang, süütunne, trööstitu suhtumine tulevikku ja isegi enesekahjustusmõtted. Haiguse puhul on need kaebused kestnud vähemalt kaks nädalat. Depressioonis inimese toimetulek igapäevaelu ja tööga on häiritud, välditakse sotsiaalseid kontakte ja tihti valitakse välja minemise asemel koju jäämine.» Suija lisab, et kõrvaltvaatajal ja ka kannatajal endal ei ole depressiooni alati lihtne ära tunda. «Kahtluste korral tuleks kindlasti pöörduda arsti poole,» julgustab ta.
Suurimad vajakajäämised on patsientide ravi jälgimises
Depressiooni diagnoosib ja ravib arst. «Alustama peaks perearstist,» rõhutab Suija perearsti kui inimese esimese ja kõige tähtsama tervisenõustaja rolli olulisust. Eestis on võimalik ka otse, ilma saatekirjata psühhiaatri poole pöörduda, kuid tihti tähendab see oluliselt pikemat ooteaega, samal ajal kui perearstile pääseb patsient viie tööpäeva jooksul. «Kui keegi meie lähedastest räägib enesetapust või muudest ennast kahjustavatest mõtetest, siis tuleks pöörduda arstile esimesel võimalusel,» selgitab Suija.
2011. aastal loodi Eestis perearstidele depressiooni ravimiseks juhend. Möödunud aasta lõpus tellis Eesti Haigekassa depressiooni kliinilise auditi, mille eesmärk oli uurida, mil määral depressiooni ravimisel juhendit järgitakse ja kuidas Eestis tegelikult esmast depressiooni diagnoositakse ning ravitakse. Auditi tegid Eesti Perearstide Seltsi volitatud auditeerijad, sh dr Suija. 2016. aasta jooksul uuriti auditi käigus juhuvalimi teel 35 perearstikeskust, igast perearstikeskusest valiti analüüsiks mõni 2015. aasta jooksul diagnoositud depressiooni haigusjuht. Kokku analüüsiti 240 haigusjuhtu, neist 66% olid naised ja 34% mehed. Patsientide keskmine vanus oli 44 aastat.
Auditi tulemustest selgus, et enamikul juhtudest vastasid arstide ravivalikud Eesti ravijuhendile. Kolmandiku patsientidest oli perearst esmasel visiidil suunanud edasi, pool neist psühhiaatrile ja pool psühholoogile. Üle poole patsientidest sai perearstilt antidepressandi retsepti. Auditis leiti ka võimalusi patsientide paremaks jälgimiseks. «Depressioon ei parane ühekordse visiidiga,» selgitab Kadri Suija. «Kahjuks tuli järelvisiidile ainult veidi üle poole patsientidest.» Siinkohal paneb dr Suija arstidele südamele, et nad patsiendi ikkagi kindlasti järelvisiidile kutsuksid, ja kinnitab patsientidele, et nad arsti määratud visiitidest kinni peaksid. «Arsti määratud visiidile tuleb minna ka siis, kui tunnete end juba tervena,» sõnab ta.
Depressiooni peab ravima
Depressiooni raviks on mitu võimalust. Mõnikord kardavad inimesed antidepressante või üldiselt ravimite võtmist. Õnneks neid alati vaja polegi. Kergematel juhtudel piisab paranemiseks elukorralduse muutustest, eneseabivõtetest. Teinekord on vajalik käia psühholoogi vastuvõtul. «Eestis on võimalik saada ka tasuta psühholoogilist ravi perearsti suunamisel,» julgustab Suija perearsti poole pöörduma. Ta selgitab, et raviks tuleks eelistada teraapiat, kui haiguse tekkimisel tundub olevat psühholoogilistel ja psühhosotsiaalsetel põhjustel oluline osa. «Depressiooni ravis kasutatakse eri teraapiaviise. Psühhoteraapia iseseisva ravimeetodina on antidepressantide võtmisega võrdselt tulemuslik kerge kuni mõõduka depressiooni ravis, mõnikord ka raske depressiooni ravis. Kindlasti eeldab järjepidev psühhoteraapias käimine aga koostööd patsiendilt,» rõhutab ta.
Teine levinud depressiooni ravimeetod on antidepressandiravi. Seda kasutatakse mõõduka või raske depressiooni, tihti aga ka kergema juhtumi korral. «Nii nagu iga ravimiga, võivad nendega kaasneda kõrvaltoimed,» selgitab Suija. «Need on ajas mööduvad ja enamasti vähesed. Ravimeid on palju ja erinevaid, seega saab arst leida patsiendi vajadustest ja eripäradest lähtuvalt sobiva variandi.» Teinekord on ravikuuri alguses vajalik kasutada ka rahusteid ja uinuteid. Viimased pole aga antidepressandid ega ravi depressiooni.
Suija selgitab, et kindlasti peab ravivaliku tegema koos raviarstiga ja see on individuaalne. Ühtlasi peab arvestama, et ravikuur on pikk, sageli 6–12 kuud, mõnikord kauemgi. «Alguses tuleks arsti juures käia sageli, nädala või paari tagant. Hiljem, kui ravi juba toimib, siis oluliselt harvem,» lisab ta.
Lähedased saavad ravile kaasa aidata
Depressioon on tihti inimesele, kes pole sellega kokku puutunud, raskesti mõistetav haigus. Mõnikord on patsient ise diagnoosile vastu, kuna alahindab selle tõsidust või on veendunud, et depressioon on normaalne reaktsioon elulistele olukordadele. Mõnikord peetakse seda n-ö eluviisi haiguseks või laiskuseks. Suija selgitab, et depressiooni korral on hästi oluline lähedaste inimeste toetus. «Alati ei peagi midagi tegema. Piisab lihtsalt kohaolemisest. Oluline on mitte halvustada ega anda hinnanguid,» lausub ta. Depressiooni korral tahab kannataja tihti lihtsalt voodisse jääda, kuid kahjuks see ei aita. «Lähedase abistamiseks on hea alustada käitumuslikest muutustest, näiteks tegevustest, mis talle varasemalt meeldisid ja rõõmu valmistasid,» toob Suija näiteid. «Igasugune kehaline aktiivsus on kasulik, alustada võib kas või lihtsalt jalutamisest. Samuti võib abi olla loomingulistest tegevustest, nagu kunstist, käsitööst või tantsust. Positiivselt mõjuvad veel lemmikloomadega tegelemine või lihtsalt looduses viibimine. Pingetunnet ja ärevust leevendavad hingamisharjutused ning lõõgastus- ja lõdvestusharjutused.»
Abi julgetakse küsida
Suija toob auditi tulemusena välja tähelepaneku, et valearusaamad või negatiivsed hoiakud depressiooni suhtes on Eestis oluliselt vähenenud. «Depressiooniga tegeldakse meditsiinis üha enam. Sellevõrra on suurenenud ühiskondlik teadlikkuski. Depressioonist julgetakse rääkida ja abi küsida,» rõõmustab ta. Positiivne on seegi, et ravivõimalusi tuleb pidevalt juurde. «Psühholoogilise abi saamine ja igasuguste eneseabivõtete kättesaadavus on Eestis palju paranenud. Olemas on rahvusvahelistele standarditele vastav depressiooni ravijuhis, mis tagab kvaliteetse ravi.» Siiski viitavad auditi tulemused, et on vajalik tagada ravi järjepidevus ja pakkuda veel täienduskoolitusi meditsiinitöötajatele, ühtlustamaks ravi kvaliteeti. «Arvestades depressiooni laia levikut, on teema väga aktuaalne. Tegemist ei ole mitte harvaesineva haruldase häirega, vaid iga päev ette tuleva terviseprobleemiga,» kinnitab Suija kogenud perearsti ja depressiooni auditeerimismeeskonna juhina.
Info
Eestis on võimalik saada ka tasuta psühholoogilist ravi perearsti suunamisel.