Ebameeldiv suulõhn ehk halitoos võib viidata kehvale suuhügieenile, kuid see võib olla põhjustatud ka mõnest haigusest.
Tervisenõu: kas haisev suu viitab haigusele?
30. mai 2017, 17:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab parodontoloogia resident Ann Elismäe:
Mõne inimesega suheldes katsud temaga võimalikult suurt distantsi hoida, kuna tal tuleb suust eemaletõukavat lõhna. See ebameeldiv probleem võib viidata mõnele haigusele või hoopis viletsale suuhügieenile. Kusjuures halva hingeõhuga inimene ise ei pruugi asjast üldse teadlik olla.
Halitoosi ehk kehva suulõhna esinemissagedus on küllalt suur – arvatakse isegi, et sellega puutub aeg-ajalt kokku iga neljas inimene. Kui hingeõhk on aga püsivalt ebameeldiva lõhnaga, võib sellest inimese jaoks saada lausa sotsiaalne probleem.
Põhjuseid, miks halb hingeõhk tekib, on mitmeid. Üheksal juhul kümnest peitub põhjus just suuõõnes. Halva hingeõhu taga on suus elavad bakterid, kes toodavad surnud rakkude ja toiduosakeste lagundamise käigus erinevaid orgaanilisi lenduvaid ühendeid. Need liiguvad suust hingamisega väliskeskkonda ja põhjustavadki ebameeldivat lõhna. Halb hingeõhk pärineb peamiselt keele tagumisest osast, kuid see võib alguse saada ka igemekudedest, lekkivatest täidistest, hambaaukudest ja proteesidest.
Halb hingeõhk on ka üks parodontiidi-nimelise tõsise haiguse sümptomeid. Parodontiidi ehk igemepõletikuga patsientidel esineb halba hingeõhku lausa kaheksa korda rohkem, kui tervetel inimestel – sageli kaevataksegi arstile tulles igemete veritsuse kõrval suust tuleva ebameeldiva lõhna üle. Sellisel puhul tuleb keskenduda algpõhjuse kõrvaldamisele ehk igemete ravile.
Hoopis sagedamini on halva hingeõhu põhjus kehv suuhügieen ning mingit haigust selle taga otseselt polegi. Nimelt kui inimene ei puhasta oma hambavahesid regulaarselt niidiga, kogunevad sinna katt ja toiduosakesed, mis hakkavad lagunema ja tekitavad iseloomulikku lõhna. Seega esimese sammuna tuleb üle vaadata oma hügieeniharjumused. Hambaniiti tuleks kasutada kindlasti iga päev ning hambaid niiditada enne nende pastaga töötlemist (mitte vastupidi!). Puhastamist vajab ka keel.
Millal pöörduda arsti juurde?
Kui olukord aga vaatamata kõigiti korralikule hügieenile ei parane, tuleks pöörduda hambaarsti või suuhügienisti vastuvõtule. Igemete tervise kõrval tasub silmas pidada, et ebameeldivat lõhna võivad tekitada ka krooniline nohu ning nina- ja põskkoobaste põletikud, kurgus aga mandlite- või kurgupõletik. Sellisel juhul tasub pöörduda kõrva-nina-kurguarsti poole, kes aitab murele lahenduse leida.