Tõenäoliselt kõik meist on kuulnud kedagi norskamas või ärganud ehmatusega üles iseenda valju norskamise peale. Üldiselt harva esineva norskamise pärast muretsema ei pea – norskamine on sageli tingitud sel juhul valest magamispoosist. Kui aga norskamist esineb sageli, võib olla tegu uneapnoega ning valju häälitsemine ei sega mitte ainult lähikondsete und vaid mõjutab oluliselt norskaja elukvaliteeti ning kahjustab pikas perspektiivis tugevalt tervist.
Ent norskamine pole ainus, mis viitab uneapnoele. Ka hingamisraskused ja õhupuudus magamise ajal on üks haiguse tunnustest. Igat üle viie sekundi kestvat hingamispausi nimetatakse apnoeks, paus võib kesta lausa kuni minut või tõsisel juhul kaks. Sellest saab sageli haiguse küüsis vaevleja ka ise aru: ärkad sageli ja tunned seletamatut õhupuudust. Uni on üldiselt kehv ning rahutu, ärkad hommikul peavaluga ja terve päev tunned end rampväsinult. Lisaks võib kaasneda kõrge vererõhk, südame pekslemine, keskendumisvõime; meeleolu- ja mälu langus ning tunned seletamatut suurenenud söögiisu.
Magamisaja hingamatuse sündroom võib kimbutada igaüht, kuid suurem oht on juba keskikka jõudnud meestel. Kuid uneapnoe pole ainult meeste haigus, probleem võib kimbutada ka naisi, eriti, kel on kaaluga probleeme. Ka inimese näokuju võib põhjustada uneapnoet. Noortel inimestel on uneapnoe suhteliselt haruldane nähtus.
Haigust süvendavad ja põhjustavad tavaliselt ülekaalulisus, alkoholi või unerohtude tarbimine, suitsetamine, vähene liikumine. Võib juhtuda, et haiguse taga on ka näo-kolju ehitus, kitsas neelu piirkond, väike lõug, kõverad ninavaheseinad või halb hambumus.
Tavalise uneapnoe puhul piisab ainuüksi oma elustiili muutmisest – tuleks vältida alkoholi, igal juhul suitsetamist ja muid meelemürke, mis muudavad uniseks ja lõõgastavad lihaseid. Kui olete ülekaaluline, tuleb kasuks kaalu langetada ning hakata tervislikult toituma ja rohkem liikuma. Harjumuspärane selja peal magamine tuleks välja vahetada ka külje peal magamisega ning ise võib puhastada ka hingamisteid ja loputada kurku soolaveega.
Kui lihtsamad meetodid ei aita, tuleks pöörduda arsti poole. Hambaarst saab valmistada spetsiaalse seadme, mis aitab hingamisteid lahti hoida. Lisaks on olemas ka mehhaaniline abivahend (CPAP), mis asetatakse magamise ajal näole ning mis hoiab mehhaaniliselt hingamisteed lahti.
Mõnel juhul võib aidata ka kirurgiline sekkumine, mille käigus opereeritakse nina avaramaks, eemaldatakse kurgumandlid või korrigeeritakse lõualuud.
Kui kahtlustate endal või tuttaval haigust, ei pea perearsti vastuvõttu ootama, vaid saate koheselt pöörduda koheselt Hea Une Keskuse poole. Kaks keskust, mis asuvad Tallinnas ja Tartus on spetsialiseerunud unemeditsiinile, unehäirete ennetamisele, diagnoosimisele ja haiguse ravimisele. Hea Une Keskuse arstide teenus on kiire ning ravivõtted innovatiivsed. Hea Une Keskuse arstid panevad südamele, et magus ööuni tagab täisväärtusliku elu ning uneapnoe pole häbiasi ning kahtluse korral tuleks kindlasti pöörduda unenõustaja poole. Probleemist vabanemine parandab oluliselt lähedaste ja haiguse küüsis vaevleja elukvaliteeti. Vaata rohkem SIIT