Mida on riik praegu teinud selleks, et motiveerida tööandjaid oma töötajate tervisesse panustama ja mis on kavas või mida võiks veel teha, selgitab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Eva Põldis.
Mida teeb riik töötajate tervise heaks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötaja töövõime säilitamiseks töökohal on vajalik luua ohutu töökeskkond ja kujundada töötaja vajadusi arvestavad töötingimused. Ohutu töökeskkonna tagamisel on oluline roll nii tööandja tegevusel töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel, töötaja teadlikul käitumisel töökeskkonnas kui ka tõhusal riiklikul järelevalvel, mida teostab tööinspektsioon.
Tööandja ülesanne on viia ettevõttes läbi riskianalüüs, et tuvastada töökeskkonnas olevad ohud ja nende mõju töötaja tervisele ning võtta tarvitusele meetmed, et vähendada töötaja terviseriske. Riskianalüüsi läbiviimise lihtsustamiseks valmis sotsiaalministeeriumi tellimusel 2015. aastal uus portaal www.tööbik.ee, mis on tasuta veebipõhine töövahend Eesti ettevõtetele töötajatega seotud informatsiooni ning töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate nõuete haldamiseks. Tööbikus saab läbi viia töökeskkonna riskianalüüsi ning olla kursis vajalike töökeskkonna alaste tegevustega nagu töötajate juhendamine, koolitamine ja tervisekontroll.
Tööinspektsiooniga koostöös panustame ka töötajate ja tööandjate teadlikkuse tõstmisesse töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest ning töötaja töövõime hoidmisest töökohal. Tööinspektsioon nõustab töötajaid ja tööandjaid töökeskkonna ja töösuhete teemadel, et aidata kaasa ohutu töökeskkonna kujundamisele. Samuti korraldab tööinspektsioon teavituskampaaniaid, teabepäevi ja teisi teavitusüritusi ning koostab teabematerjale, mille eesmärgiks on ühiskonna teadlikkuse tõstmine ja hoiakute muutmine, et vähendada tööga seotud terviseriske ja parandada töösuhete kvaliteeti. Kogu vajalik töökeskkonna ja töösuhete alane info on töötajatele ja tööandjatele kättesaadav tööelu portaalis www.tööelu.ee.
Selle aasta alguses avaldas Euroopa Komisjon ka praktilise juhendi tööandjatele «Tööohutus ja töötervishoid puudutab meid kõiki: praktilised suunised tööandjatele», mis sisaldab praktilisi nõuandeid riskide hindamise, ennetusmeetmete ja koolituste kohta. Juhendis on soovitused konkreetsete riskide, näiteks stressi või ergonoomikaga seotud riskide haldamiseks ning juhitakse tähelepanu, et riskide hindamisel tuleb arvesse võtta tööalaseid nõudmisi ning töötajate võimeid ja tervislikku seisundit.
Lisaks ohutu töökeskkonna kujundamisele saavad tööandjad töötajate tervisesse panustada ka läbi laiemate tervisedendavate tegevuste, näiteks pakkudes töötajatele sportimisvõimalusi. Selliste tegevuste soodustamiseks jõustub 2018. aasta esimesest jaanuarist tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt ei maksustata tööandja kulutusi töötajate tervise edendamisse enam erisoodustusena. Sellisteks kuludeks on avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu, sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulud, tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulud, kulud taastusravi teenustele (taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenus) ning ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed. Tööandjal on võimalik maksuvabalt teha kulutusi töötaja tervise edendamiseks 100 euro ulatuses ühe töötaja kohta kvartalis. See muudatus soodustab tööandjaid senisest enam panustama töötajate tervisesse ja töövõime säilitamisse, et vähendada töötajate haigestumist ja sellega seotud töökatkestusi. Lisaks on tööandjatel alates 2017. aasta algusest võimalus hüvitada töötajatele sotsiaalmaksuvabalt haigestumise 2. ja 3. päev, et vähendada haigena tööl käimist ja selle negatiivseid tagajärgi töötaja tervisele, kuna haigena töötamise tõttu võib töötaja terviseprobleem ja töövõimekadu kesta pikemalt ja süveneda.
Täiendavalt on sotsiaalministeeriumil kavas muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust, et parandada töötajate töökeskkonna olukorda ettevõttes ning vähendada tööandjate halduskoormust. Muudatuste eesmärk on muuta töötajate tervisekontroll eesmärgipärasemaks ning kaitsta töötajat senisest paremini vahetut mõju omavate ohtude korral. Samuti on kavas anda tööandjatele senisest rohkem otsustusõigust, näiteks muudetakse töötajate juhendamine ja väljaõpe ning esmaabi ettevõtte vajadustest lähtuvaks. Võttes arvesse töö eripära ja ohtlikkust, peab tööandjal olema senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja läbiviijate üle. Samuti on tööandjal edaspidi suurem valikuvabadus esmaabiandjate ja esmaabivahendite tagamisel, võttes arvesse tegevuse iseloomu ja tervisekahjustuste sagedust. Muudatustega vähendatakse ka ebavajalikke ja ajale jalgu jäänud kohustusi, mis vähendab tööandjate halduskoormust ja võimaldab seega samade vahenditega panustada enam ohutu töökeskkonna loomisesse ja töötajate tervise hoidmisesse. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus on saadetud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumitele ja huvigruppidele.
Töötervishoiu ja tööohutuse teemad on olulisel kohal ka Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal 2017. aasta II poolaastal. Tööinspektsioon korraldab koostöös sotsiaalministeeriumiga Euroopa Vanemtööinspektorite Komitee (SLIC) teemapäeva ning töötervishoiu ja tööohutuse konverentsi 7.-8. novembril 2017. Konverentsil käsitletakse uute ja muutuvate töötegemise vormidega kaasnevaid väljakutseid töötervishoiule ja tööohutusele. Eraldi väärib tähelepanu uutest töövormidest tulenev mõju töötaja vaimsele ja füüsilisele tervisele. Konverentsil keskendutakse praktilistele lahendustele, et vähendada uutest töövormidest nähtuvaid riske, aidates samas uusi võimalusi maksimaalselt ära kasutada. Konverentsil on kutsutud osalema töötajate, tööandjate ja Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad.