Mis juhtus 14 inimesega, kes sõid väga mürgist rohelist kärbseseent?

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Roheline kärbseseen on surmavalt mürgine.
Roheline kärbseseen on surmavalt mürgine. Foto: Wikimedia Commons

Väga ohtlik roheline kärbseseen (Amanita phalloides) on tõenäoliselt süüdi 14 inimese mürgituses USA California osariigi põhjaosas, tõdesid tervishoiu ametnikud raportis.

14 inimesest kolm vajas taastumiseks maksasiirdamist ja 18-kuune väikelaps sai seene söömisest püsiva neuroloogilise kahjustuse, kirjutab cbsnews.com. 14 inimest kirjeldasid, et sõid seeni, mida olid kas ise korjanud või mille saanud teistelt inimestelt.

Varased mürgituse sümptomid:

  • iiveldus
  • oksendamine
  • kõhulahtisus
  • veepuudus

Nimetatud sümptomid võivad viia maksakahjustuseni. Pärast rohelise kärbseseene söömist ei kulu mürgituse tekkimiseks kaua aega. Üks 37-aastane mürgituse saanud inimene oli ühe rohelise kärbseseene söömise tõttu kuus päeva haiglas.

18-kuune laps sattus kriitilisse seisundisse pärast seda, kui võttis ühe ampsu rohelise kärbseseene kübarast. Selle andis lapsele söömiseks ema, kes oli saanud seened talle võõralt inimeselt. Ühtlasi said mürgituse ka lapse ema ja isa ning kaks täiskasvanut, kes olid samuti nende juurde sööma tulnud.

Lapsel tekkis pöördumatu maksakahjustus, mis mõjutas ka aju. Ta vajas maksasiirdamist ja sai püsiva neuroloogilise kahjustuse. Kaks inimest, kes sellel õhtusöögil osalesid, vajasid maksasiirdamist.

USA haiguste kontrolli ja tõrje keskus soovitab kõigil, kes korjavad loodusest ise seeni, kontrollida enne söömist kindlasti üle, milliste seentega on tegemist. Kui seeni ei tunta, siis ei tohiks neid süüa, rõhutas dr Kathy Vo California ülikoolist.

Varasematel juhtudel on California mürgitusteabekeskus saanud vaid paar mürgitusjuhtumi teadet igal aastal. Rohkem juhtumeid võib olla seotud seente paremate kasvutingimustega 2016. aastal. Samas tõdesid uurijad, et tegemist pole otseselt põhjus-tagajärg suhtega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles