Mis võib põhjustada kehva und, unehäireid, unetust, väljapuhkamata enesetunnet?
Esmapilgul ohutu norskamine võib viidata tõsisele haigusele, eriti kui norskamisega koos esineb hingamishäireid. Mida rohkem meditsiin ja teadus edasi areneb, seda enam on kinnitust leidnud fakt, et norskamise taga peitub mõni terviseprobleem.
Tõsi – norskamine segab sageli tugevasti lähikondsete und, kuid suurim kannataja on ennekõike norskaja ise ning sellest tulenevalt halveneb tema elukvaliteet. Õnneks siiski väga harva esineva norskamise puhul arstide sõnul muretseda ei tasu – sageli tekib see kehvast magamispoosist ning piisab teise külje pööramisest, padja välja vahetamisest või mugavama asendi võtmisest. Ent kui olete lähedastelt öise norskamise kohta kaebusi saanud korduvalt või olete ise end ööunest üles ehmatanud valju norskamise peale, tasuks konsulteerida spetsialistiga. Norskamise veider vali heli tuleneb hingamisteede vibreerimisest, põhjuseks hingamisteede lõtvus. Tavaliselt on norskamist kuulda siis, kui inimene sisse hingab. Sageli aga katkestavad norskamise pausid, tundub nagu inimene äkitselt enam ei hingagi. Arstide sõnul on üksikud hingamispausid une ajal normaalsed, kuid kui esineb üle viie hingamispausi ühe unetunni kohta, on tegu haigusega, mis viitab uneapnoele.
Hingamishäired ja norskamine üheskoos on märk uneapnoest, kuid alati ei pruugi kaebusi koos esineda. Mõnikord esineb haigestunul ainult hingamishäireid, kuid norskamist mitte. Uneapnoe on tõsine haigus, mille puhul piisab sageli elustiili muutmisest. Mõnel juhul võib aidata ka kirurgiline sekkumine, mille käigus opereeritakse nina avaramaks, eemaldatakse kurgumandlid, korrigeeritakse pehmesuulage või lõualuude asendit. Teistel juhtudel tuleb appi mehaaniline abivahend ehk automaatne PAP seade. Tegu on seadmega, mis hoiab une ajal kokkuvajunud neelu piirkonna sobiva rõhuga õhuvoolu abil avatuna, tagab magusa ööune ning võimaldab päevasele väsimusele hüvasti öelda. Nüüdisaja moodsa tehnoloogia ajastul saavad Hea Une Keskuse uneõed digipilve abil öist und ja ravi kulgu jälgida. Vajadusel saab distantsilt teha raviseadmes vajalikke muudatusi nii, et hingamishäirete käes vaevlejal võimalikult kvaliteetne ööuni oleks..
